* Osapooltel peab olema selge arusaam sellest, millest selline olukord on tekkinud. * Kui nad ei jaga üldist arvamust probleemi kohta, ei ole võimalik, et nad töötaksid koos selle probleemi lahendamiseks. o Edasise tegevuskava kavandamine. * Kui on piisavalt tegeletud probleemi analüüsi ja lahendusvariantidega, tahavad inimesed osaleda tegevusprotsessis ja näha saavutatavat tulemust. * Seetõttu on vajalik tegevuskava ja osapoolte kaasamine genereerimaks parimaid lahendusi. Konfliktidesse sekkumise strateegiad * Forsseerimine / domineerimine-st jõu või võimu kasutamine selleks, et teine pool aktsepteeriks olukorda: * mõlemad pooled üritavad saavutada ülevõimu ja põhjustada teise poole kaotust. * Kui seda strateegiat kasutavad mõlemad osapooled, siis on sellel negatiivsed tagajärjed - raisatakse aega, energiat, raha-ilma, et kumbki osapool rahule jääks.
8 Karmel Tall (Tartu Ülikool), 2011 2. Probleemi suuruse ja põhjuste väljaselgitamine: Kui lahendamist vajav probleem on ära defineeritud, tuleb jõuda selgusele probleemi ulatuses ja asjaoludes, mis probleemi põhjustasid. Vaid väga harva saab lahendada probleemi teadmata selle põhjusi. 3. Alternatiivstrateegiate arendamine: Ajurünnak on väga kasulik meetod genereerimaks laiaulatuslikke ideid. Mõnikord kõige ,,metsikumad" ettepanekud võivad stimuleerida teisi grupiliikmeid oma ettepanekute ja ideedega välja tulema. Kui grupiliikmed ei suuda välja pakkuda arvestatavaid strateegiaid, võiks kaaluda ekspertidega konsulteerimist kui alternatiivi ajurünnakule. 4. Alternatiivstrateegiate puudused ja kasutegurid: Tihti osutub vajalikuks läbi viia iga strateegia kasuteguri analüüs. Tuleks arvestada aega,
käsitluslaadi mingis vahetult tuletatavas/käepärases kontekstis (nt oma aja ajakirjandusmaastiku kontekst, Lilli Suburgi ilukirjandusliku loomingu või tema teise suure elutöö, Rousseau' vaimus tütarlastekooli kontekst või ajakirja toimetamise tehnilis-äriline kontekst jne) vaid katsetada dünaamilisemaid ja lahtisemaid põkkamisi, sh kaasates oma eriala (milleks on kujutav kunst) pagasit ja nägemisviisi ning ajanihestusi püüdmaks avastada hulkuvaid seoseid, genereerimaks algupäraseid küsimusi, saavutamaks interdistsiplinaarne lõimumine, õhutamaks sünergiat. Mis on siis ajakirja Linda põhiidee? Iseeneses? Tol ajal, XIX sajandi lõpukümnendeil? Ja mis ja kuidas kõnetab ta täna? Peab siinkohal ka täpsustama ajalise raami: suburgilikus autoportreelises koloreeringus ilmus Linda algperioodil, kuni aastani 1894, sealt edasi jätkati perekesksema adressaadiga. Esimesel aastal jõudis ilmuda 3 numbrit, 50-
annaabi.ee 
