hübridiseerumist (Schardl & Craven, 2003). Paraseksuaalne tsükkel algab vegetatiivsete rakkude liitumisega ja kahe erineva genotüübiga paljutuumsete rakkude tekkimisega. Tuumade liitudes võib kromosoomide vahel toimuda mitootiline ristsiire. Stohhastiliste protsesside käigus kaob kromosoome ja tekib palju uusi genotüüpe (Papa 1979; Caten 1981). Seened, eriti kottseened on kohastunud kiireks evolutsiooniks tänu haploidsusele, lühikesele generatsiooniajale ja anastomooside olemasolule, mis võimaldab sugulist ja/või paraseksuaalset geenivahetust genetite või isegi liikide vahel. Haploidse genoomi kiire replitseerumine tagab suure hulga mutatsioonide kiire leviku, samas paraseksuaalsus ja liikidevaheline ristumine aitavad kaasa introgressioonile ja genoomi laiaulatuslikele ümberkorraldustele. Hübriidide tunnused ei ole mitte ainult segu vanemate tunnustest. Hübriidid võivad omada täiesti uusi võimeid ja asustada uusi ökoloogilisi nišše
Väga palju teadmistest vähki tekitavate molekulide kohta on saadud just uuringutest rottidega.[2] 61. Millised on molekulaarbioloogia mudelobjektid kõrgemate taimede (õis- ehk katteseemnetaimed, paljasseemnetaimed, sõnajalgtaimed, sammaltaimed) hulgas ja miks? Harilik müürlook (Arabidopsis thaliana) on tänapäeval kõige populaarsem taimne mudelorganism. Müürlook on lähedalt sugulane sinepitaimega. Tänu väikesele kasvule ja lühikesele generatsiooniajale on kaardistatud palju fenotüüpe ja biokeemilisi mutante. Harilik müürlook oli esimene taim, mille kogu genoom sekveneeriti (avaldati 2000. aastal). Isetolmlemine teeb müürlooga iseäranis heaks mudelorganismiks: järglased (seemned) tulevad kõrvalise abita ja taimeliinide omavahelist ristumist on lihtne ära hoida. Müürlooka kasutatakse taimefüsioloogia, arengubioloogia, molekulaargeneetika, populatsioonigeneetika, tsütoloogia ja molekulaarbioloogia uurimustes.
2o 21 22 23 24....2n 1 2 4 8 16 n on generatsioonide e. pooldumiste arv. Log-faasi ajal on generatsiooniaeg konstantne ja selle faasi ajal tuleb seda määrata. Generatsiooniaeg sõltub mikroobist, aga ka keskkonnatingimustest. Sõltub bakterite arvust mingis ajaühikus, bakterite arvust selle ajavahemiku lõpus ja pooldumiste arvust. Generatsioonide arv : n = log Nt-log No/ log 2 Gen. Aeg : g= t x log2/logNt-logNo Lisaks generatsiooniajale kasutatakse ka kasvukiiruse () mõistet. See näitab, kui suur on biomassi (rakkude arvu) juurdekasv ajaühikus, arvestatuna biomassi hulgale või rakkude arvule sel ajamomendil. Kasvukiirus on maksimaalne eksponentsiaalses faasis. Kasvukiirus on seotud generatsiooniajaga valemi = ln2/g kaudu. 47. Bakterite kasvufaasid + nimed Lag e stardifaas, ekponentsiaalne kasv e logaritmiline faas, aeglustumise faas, statsionaarne faas. 48. Sporogeensete bakterite perekonnad
annaabi.ee 
