Esimese kriisi äärmusväljunditena kujuneb lapsel, kas globaalne usaldus või usaldamatus teiste inimeste vastu. Järgmisel kahel arenguastmel tehakse valik autonoomia ja häbi ning kahtluse ja seejärel initsiatiivi ning süütunde vahel. Kooliikka jõudmisel vastanduvad positiivse lahendina töökus-efektiivsus ja negatiivse lahendina alaväärsustunne. Viimase vastuolu edukas lahendamine on eelduseks identiteedi kujunemisele noorukieas. Järgnevad intiimsuse ja isolatsiooni , generatiivsuse ja stagnatsiooni ning integratiivsuse ja meeleheite vastuolude lahendamine. 6. Mis erinevus on väärtuskasvatuse ja kõlbelise kasvatuse vahel? Kõlbelisus seotud moraaliga. Milline on õige käitumine- miks, analüüsimine, erinevate tahkude kaalumine, võrdlemine. Kohlbergi teooria. Väärtuskasvatus seotud edastada õpilastele ühiskonna poolt tunnustatud põhiväärtusi. (kuulekus, ausus, austus, vastutulelikkus, rahvuslik identiteet, käitumine erinevates olukordades nt
ERIKSONI teooria kohaselt on inimese elutsüklis kaheksa astet, mis avalduvad spetsiifiliste arengukriisidena. I aste – üldise usalduse ja usaldamatuse konflikt; II aste – suureneva autonoomsuse ja häbi ning kahtluse konflikti ; III aste – laieneva initsiatiivi ja süütunde ning ettevaatlikuse konflikt; IV aste – töökuse ja alaväärsustunde konflikt; V aste – identiteedi ja identiteedi hajumise konflikt; VI – intiimsuse ja isolatsiooni konflikt; VII aste - generatiivsuse ja stagnatsiooni konflikt; VIII aste – integraalsuse ja meeleheite konflikt J. MARCIA identiteedi kujunemise neli seisundit: I seisund - identiteedi hajumine (kujunemata identiteediga noorukid ei suuda muutuvates oludes jääda iseendaks; II seisund - ennetav sulgumine (võib hiljem kaasa tuua uue kriisi); III seisund - moratoorium (nooruk ei rutta oma mina kehtestama); IV seisund - formeerunud identiteet (noorukid on aktiivsed ja otsustusvõimelised)