a riis) taluvad hästi põuda. Teraviljad on enamasti üheaastased. Nisul, rukkil ja odral on ka talvituvaid vorme; neid taliteravilju külvatakse sügisel (Eestis augusti lõpus või septembri alguses). Taliteraviljad lepivadidanemis-ja tärkamisjärgus jaheda temperatuuriga (413°C); sügisel kasvu lõpetades ning kevadel kasvu alustades vajavad nad kokku 3070 päeva jooksul minimaalset elutegevust võimaldavat temperatuuri (05°C), muidu neil ei teki generatiivseid organeid. Kaer Kaer on suure toiteväärtusega, sisaldades 2-4 korda rohkem rasva kui teised teraviljad. 10-12% valku (sama palju, kui oder ja rukis, kuid vähem nisust).. Kaeravalgu koostis on täisväärtusliku toitumise seisukohalt parem kui teistel teraviljadel. Kaerast valmistatud toidud on kergesti seeduvad. Kaerakliid aitavad vähendada vere kolesteroolisisaldust. Oder
elukeskkonnast). Muutunud geneetilise struktuuri järgi eristatakse geenmutatsioone (DNA nukleotiidijärjestuse muutus üksiku geeni piires), kromosoommutatsioone (mikroskoopiliselt identifitseeritavad muutused kromosoomide struktuuris -- translokatsioonid, deletsioonid, inversioonid) ja genoommutatsioone (kromosoomide arvu muutused liigiomases kromosoomistikus). Tekkekoha järgi organismi kudedes eristatakse somaatilisi ja generatiivseid mutatsioone. Tekkepõhjuste järgi eristatakse spontaanseid ja indutseeritud mutatsioone. Spontaansete geenmutatsioonide sagedus on väike, tavaliselt vahemikus 10- 6 ...10-5 geeni kohta põlvkonnas, spontaansete genoommutatsioonide tekkesagedus on kõige suurem, ca 10-3 kromosoomi kohta põlvkonnas. Kantserogeenid ehk vähitekitajad on ained, ühendid, valmistised või muud keskkonnatingimused, mis sissehingamisel, allaneelamisel või läbi naha imendumisel võivad
Tekkepõhjusteks võivad olla häired meioosis (kromosoomide mittelahknemine nt). 6. Mille poolest erinevad indutseeritud mutatsioonid spontaansetest? Organismi normaalses elukeskkonnas „iseeneslikult“ tekkinud mutatsioone nimetatakse spontaanseteks, mis tekivad suhteliselt harva. Indutseeritud mutatsioonid on aga eksperimendi käigus esile kutsutud ning nende tekkesagedus on suurem. 7. Kuidas on võimalik eristada generatiivseid mutatsioone somaatilistest? Generatiivsed mutatsioonid tekivad kui mutatsioonid tekivad organismi sugurakkudes ja kanduvad edasi järgmistele põlvkondadele. Somaatilised mutatsioonid tekivad aga keharakkudes ning ei pärandu järglastele. Generatiivsed mutatsioonid päranduvad sugulisel paljunemisel järglastele, somaatilised aga mitte. Somaatilised mutatsioonid kanduvad edasi järglastele vegetatiivse paljundamise käigus. Küsimused lk 176 1
annaabi.ee 
