..12 Sissejuhatus Referaadi teemaks on kartograafiline generaliseerimine, kus räägitakse generaliseerimisest, selle vajadusest, generaliseerimis meetodites ja algoritmidest, mida kasutatakse generaliseerimisel. Esimese peatükkis räägitakse, mis asi on generaliseerimine ja selle vajalikusest, seal tuuakse abistavaid näiteid, mis aitavad teemat paremini mõista. Järgmiseks teemaks kriteeriumid näitamaks generaliseerimise vajadust. Selles peatükis on välja toodud 6 aspekti, mis vajavad generaliseerimist. Kolmanda osa teemaks on generaliseerimis meetodid. Seal on 6 meetodit, millest on illustreeriv ja abistav joonis, mis seletab meetodid lahti. Peale kolmandat teemat kirjeldatakse generaliseerimis etappe GIS-i programmides, milleks on ArcGIS ja QGIS. Selles peatükis tuuakse täpsed juhised, kuidas raster- ja vektorandmeid generaliseerida. Viimases peatükis kirjeldatakse kahte algoritmi. Algoritmideks on Ramer
ja meremärkide nimekiri (maakataster) 58. Miks kaarte generaliseeritakse?` Kaarte generaliseeritakse ehk üldistatakse, et muuta kaardid vastava teema kontekstis lihtsalt ja üheselt arusaadavateks ja loetavateks. Kaardilt eraldatakse ebavajalik, kaardil esinevate objektide täpsus viiakse kooskõlla mõõtkava täpsusega jne. Üldistamine on kartograafia läbiv, esineb igal valmimisetapil. Saame eristada generaliseerimist: loogilisel tasandil (väljendub otsustes) tegevuse tasandil (väljendub graafilises väljundis). Generaliseerimine on kaardil kujutatavate nähtuste valik ja nende kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete näitajate üldistamine. Generaliseerimist mõjutavad faktorid: kasutusotstarve, teema, mõõtkava, omapära 59. Millised on generaliseerimist mõjutavad põhifaktorid? Generaliseerimist mõjutavad faktorid: kasutusotstarve (kelle jaoks?)
andmebaasi loomiseks ja versioonihalduseks. (ArcEditor) 1.3 ArcInfo ArcInfo on ESRI ArcGIS Desktop tarkvaradest kõige terviklikum ja suuremate laiendusvõimalustega, omades kogu ArcView ja ArcEditor funktsionaalsust ning lisaks nimetatutele täiendavaid geotöötluse ja andmeteisenduse võimalusi. ArcInfo on funktsionaalne platvorm väga erinevate spetsiifiliste ülesannete lahendamiseks, mis hõlmavad geoandmebaaside loomist, modelleerimist, analüüsi, geotöötlust, generaliseerimist, representatsioonide koostamist ja kartograafilist tekstipaigutust. ArcInfo tarkvara sisaldab ca 200 geotöötluse vahendit + 50 geotöötluse vahendit coverage andmetega töötamiseks. ArcInfo litsents võimaldab automaatselt töötada ka ESRI ArcGIS Desktop laiendtarkvaraga Maplex, mis tõstab kaarditekstide paigutamisega seotud toimingute efektiivsust ca 40%. Samuti sisaldab ArcInfo klassikalisi tööjaama rakendusi ja võimalusi,
G on kaardil kujutatud nähtuste valik ja nende kvalitatiivsete ja kvantatiivsete näitajate üldistamine. Kaartide koostamise üheks algallikaks on teised kaardid, kus andmed on erineva täpsusega. Kaarte generaliseeritakse ehk üldistatakse, et muuta kaardid vastava teema kontekstis lihtsalt ja üheselt arusaadavateks ja loetavateks. Kaardilt eraldatakse ebavajalik, kaardil esinevate objektide täpsus viiakse kooskõlla M täpsusega 59. Millised on generaliseerimist mõjutavad põhifaktorid? 1. Kasutusotstarve (kelle jaoks?) 2. Teema (määrab MIDA ja KUI PALJU üldistada) 3. Mõõtkava 4. Kaardistava ala Omapära (iseärasus, kuidas me valime nähtused) 60. Milliseid generaliseerimise liigid, kirjeldage nende olemust? Valiku tegemine (valiku tsensus-piirväärtus, mis näitab objekti suurust või tähtsust, mida peab kaardil veel kajastama; valiku norm-reguleerib kaardi koormust ühe nähtuse lõikes).
orienteerumiskaardil reljeefi kujutamine). Fakte ja andmeid autoriõigusega kaitsta ei saa. · Digitaalkaarte võib Eesti autoriõigusseseaduse valguses liigitada nii andmebaaside kui kartograafiateoste alla autoriõigusküsimused veelgi segasemad. Mis on digitaalkaardi loominguline vorm? · Digitaalkaart võib olla autoriõigsseadusega kaitstav, kui seal olev info sisaldab generaliseerimist või valikut. Seega võib juhtuda, et ainult mõned kihid kaardist on kaitstavad. Kui on tehtud loomulik valik ( nt näidatud kõik üle 1000 elanikuga asulad), siis ei saa pidada seda piisavaks tingimuseks autoriõiguse tekkeks. Lisaks autoriõigusseadusele · Isikuandme kaitse seadus · Konkurentsiseadus · Asjaõigusseadus · Kohanimeseadus · Statistikaseadus (statistiliste andmete puhul) Vigade allikad GISides
kvantitatiivsete näitajate üldistamine. c. Kaartide koostamise üheks algallikaks on teised kaardid, kus andmed on erineva täpsusega. Kaarte generaliseeritakse ehk üldistatakse, et muuta kaardid vastava teema kontekstis lihtsalt ja üheselt arusaadavateks ja loetavateks. Kaardilt eraldatakse ebavajalik, kaardil esinvate objektide täpsus viiakse kooskõlla mõõtkava täpsusega jne 93. Nimetage generaliseerimist mõjutavaid faktoreid. a. Kasutusotstarve b. Teema c. Mõõtkava d. Kaardistatava ala omapära 94. Milliseid generaliseerimise võtteid on olemas? a. Valiku tegemine (valiku tunnus piirväärtus, mis näitab objekti suurust või tähtsust; valiku norm reguleerib kaardi koormust ühe nähtuse lõikes) b. Kvantitatiivsete tunnuste üldistamine c. Kvalitatiivsete tunnuste üldistamine
annaabi.ee 
