mehaaniliseks, siis töötab ta mootori reziimis. Kui elektrimasin muundab mehaanilist energiat elektriliseks, siis töötab ta generaatori reziimis. Sõltuvalt reziimist jaotatakse mootori tööd nelja nö kvandrandi vahel (vt. Joonis 2.15). Mootoritalituse korral toimivad mootori moment ja pöörlemiskiirus ühes suunas (kvadrandid I ja III, Joonis 2.15). Näiteks koormuse tõstmisel tuleb mootorile rakendada moment, mis on mootori pöörlemisega samasuunaline. Generaatoritalituse korral toimivad mootori moment ja pöörlemiskiirus vastassuundades (kvadrandid II ja IV, Joonis 2.15). Näiteks kraana koormuse langetamisel teeb tööd gravitatsioonijõud ning mootor peab töötama sellele vastu, et koormust mitte liiga kiiresti alla lasta st pidurdama. See tähendab, et kuigi mootor pöörleb ühes suunas, peab talle vastu mõjuma pidurdusmoment. Koormuse langetamisel muundatakse mehaaniline energia elektriliseks.
töötab ta mootori režiimis. Kui elektrimasin muundab mehaanilist energiat elektriliseks, siis töötab ta generaatori režiimis. Sõltuvalt režiimist jaotatakse mootori tööd nelja nö kvandrandi vahel (vt. Joonis 5.8). Mootoritalituse korral toimivad mootori moment ja pöörlemiskiirus ühes suunas (kvadrandid I ja III, Joonis 5.8). Näiteks koormuse tõstmisel tuleb mootorile rakendada moment, mis on mootori pöörlemisega samasuunaline. Generaatoritalituse korral toimivad mootori moment ja pöörlemiskiirus vastassuundades (kvadrandid II ja IV, Joonis 5.8). Näiteks kraana koormuse langetamisel teeb tööd gravitatsioonijõud ning mootor peab töötama sellele vastu, et koormust mitte liiga kiiresti alla last st pidurdama. See tähendab, et kuigi mootor pöörleb ühes suunas, peab talle vastu mõjuma pidurdusmoment. Koormuse langetamisel muundatakse mehaaniline energia elektriliseks.
annaabi.ee 
