Sellises olukorras võib juba lähiaastail osutuda möödapääsmatuks põlevkivitööstuse piirkonna ühisveevarustuse üleviimine puhtalt põhjaveelt tehniliselt puhastatud Narva jõe veele. Põlevkivi põletamisel elektrijaamades kulutatakse ühe tonni põlevkivi kohta 100 kuupmeetrit jahutusvett, mis lastakse soojendatult Narva jõkke tagasi. Peale raiskamise on tegu väga suure soojusreostusega. Viru Õlitööstuses tekib praegu umbes 700 miljonit kuupmeetrit Kohtla-Järve generaatorgaasi aastas, mis juhitakse mööda toru Kohtla-Järve soojuselektrijaama kateldesse. Kuna põlevkivi sisaldab vähesel määral väävlit, tekib elektrijaama kateldes vääveldioksiidi. Vääveldioksiidi heitmed põhjustavad pinnase ja veekogude hapestumist, eriti nendes piirkondades, kus looduslik regulatsioon on tavapärasest nõrgem. Vääveldioksiidi heitmed sõltuvad kasutatava kütuse väävli sisaldusest. Euroopa Liidu (EL) direktiiv, mis käsitleb suuri põletusseadmeid, nõuab, et 2008
Tugeva redutseerijana rakendatakse süsinikoksiidi metallide tootmisel maakidest: Fe3O4+4CO3Fe+4CO2 Kõrgtemperatuuril, -rõhul ja katalüsaatorite manusel reageerib CO vesinikuga, moodustades mitmesuguseid orgaanilisi ühendeid(alkohole, aldehüüde ja muid). CO põlemisreaktsioon on eksotermiline: 2CO+O22CO2 H=-570 kJ Tööstuses kasutatakse mitmesuguseid küttegaase, mis sisaldavad süsinikoksiidi, näiteks generaatorgaas ja veegaasi. Generaatorgaasi saadakse õhu juhtimisel läbi hõõguva söekihi. Esialgu tekib CO2, mis reageerib hõõguva sütega, moodustades CO: C+O22CO2 CO2+C2CO Generaatorgaas sisaldab: CO, N2, CO2. Veegaas moodustub veeauru juhtimisel läbi hõõguva söekihi: C+H2OCO+H2 Süsinikdioksiid-CO2 Õhus leidub ligikaudu 0,03% CO2. Ta moodustub hingamisel, põlemisel, käärimisel, mädanemis- ja kõdunemisprotsessidel. Laboratoorselt saadakse teda kaltsiumkarbonaadist hapete toimel:
tänapäevaste kõrge surveastmega mootorite käitamiseks. Arvestuslikult vastab üks liiter bensiini 22,5 kilogrammile puidule. Puit tuleks saagida klotsideks, küljepikkusega 5-6cm. Niiskus ei tohiks ületada 18%. Agregaadi komplekti kaal on kuni 300kg. Võrreldes bensiinitoitega on sama mootor puugaasiga töötades kuni 30% nõrgem. Iga 10 töötunni järel tuleks eemaldada tuhk ning hooldada filtreid ja torustikud. Kütteks võib kasutada puitu, puidujäätmeid, turvast. Generaatorgaasi on võimalik saada ka teiste tahkainete gaasistamisel, kuid siis tuleb seda materjali eelnevalt uurida. Eriti otstarbekas oleks leida sobilikke jäätmeid, mida siiani lihtsalt utiliseeritakse. Positiivne on mõju keskkonnale, kuna gaasigeneraatorile järgneb veelkordne põlemine sisepõlemismootoris, millega väheneb kahjulike heitegaaside hulk kuni kaks korda. Gaasiauto Auto küttesüsteemi juhib automaatika, kui
1:3 Varasem konstruktsioon, kus soojuskandja C + CO2 = 2CO - Boudouard'i reaktsioon moodustamiseks vajalik õhk anti sisse - 2/3 alt gasifikaatorisse poolkoksi põletamiseks ja 1/3 keskelt sisemise küttekolde põletisse generaatorgaasi põletamiseks, asendati nn soojuskandja ristvooluga (st 8.Vedelkütuste tootmine õliliivades(bituumeni ekstraktsioon kuuma veega) Bituumeni eraldamiseks õliliivast kasutatakse ekstraktsiooni kuuma veega. Esimeses separaatoris tõuseb kuum, vahune bituumen pinnale ning kooritakse pealt ära. Liiv settib põhja ning eraldatakse hüdrauliliselt settetiiki. Seal eraldunud vesi retsirkuleeritakse.
annaabi.ee 
