põhjaprovintsid- orienteeritud Läänemere kaubandusele. 1579(jaanuari lõpp) loodi põhjaprovintse koondav Utrechti unioon koos usuvabaduse deklareerimisega. lõunaprovintsid- nende tekstiilitööstus sõltus Hispaania turust ja tooraines, mis sundis kuningafa kokkulepet otsima. 1579(jaanuari algus) moodustasid lõunaprovintsid Arrasi uniooni, soovides katoliku usu säilitamist ning jäämist Hispaania ülemvõimu alla, tingumusel, et Hispaania viib väed välja ning nõustub jagama võimu generaalstaatidega. Hollandi edu põhjused 17. sajandil. Suuremaid sõjalisi kokkupõrkeid siiski enam ei järgnenud ning 1648. aasta Vestfaali rahuga tunnustas Hispaania lõplikult Hollandi iseseisvust. 16. sajandi lõpp – 17. sajandi algus oli Hollandi kuldajastu. Maksude ja heategevusega tagati ka alamkihile suhteliselt kõrge elustandard. Euroopa arenenuim pangandussüsteem võimaldas alandada laenuintressi kahele–kolmele protsendile. Suur asustustihedus sundis hollandlasi
Margarete poeg), kel õnnestus tekitada lõhe põhja- ja lõunaprovintside vahele. Kui põhjaprovintsid olid orienteeritud Läänemere kaubandusele, siis lõunaprovintside tekstiilitööstus oli sõltuv Hispaania turust ja toorainest, mis sundis kuningaga kokkulepet otsima. 6. jaanuaril 1579 moodustasid lõunaprovintsid Arrasi uniooni, soovides katoliku usu säilitamist ning jäämist Hispaania ülemvõimu alla, tingimusel et Hispaania viib oma väed välja ning nõustub jagama võimu generaalstaatidega. Vastukaaluks loodi 23. jaanuaril 1579 põhjaprovintse koondav Utrechti unioon koos usuvabaduse deklareerimisega. Kuigi esialgu ühinesid Utrechti uniooniga ka Flandria ja Brabanti suuremad linnad (Antwerpen, Gent, Brügge), sunniti need peagi kuningale alistuma. Hugo Grotiuse väide, et Põhjal ja Lõunal polnud midagi muud ühist peale viha hispaanlaste vastu, ei pidanud paika. Just viha ebavõrdsus Hispaania vastu viis Madalmaad jagunemiseni.