põhimõttest riigivõimu tohib teostada üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Erandiks on lisaks ka juhtum, kui kohaliku omavalitsuse organ annab kohaliku elu küsimuse reguleerimiseks määruse sellisel juhul võib anda määruse volitusnormita, välja arvatud juhul, kui seaduses on volitusnorm olemas. Eristatakse üldvolitust ehk generaaldelegatsiooni ja erivolitust ehk spetsiaaldelegatsiooni. Üldvolitus on üldiselt määratletud volitus määruste kehtestamiseks teatud valdkonnas; erivolitus on ühekordne volitus konkreetse määruse kehtestamiseks.
seadusega põhiseaduse alusel määrusi andma. Siit tuleneb volituse ehk delegatsiooni küsimus. Õigusteaduses tähendab volitamine ehk delegeerimine üldiselt ühe organi poolt oma pädevuse või selle osa kas alatist või ühekordset üleandmist teisele organile: 1) generaaldelegatsioon ehk üldvolitus (kogu- või osapädevus alatiselt); 2) spetsiaaldelegatsioon ehk erivolitus (see pädevus/ülesanne selleks juhuks). Generaaldelegatsiooni all mõistetakse sellist, milles seaduseandja annab edasi ühe osa oma pädevusest mõnele teisele organile kestvaks teostamiseks. Spetsiaaldelegatsiooni all mõistetakse sellist, milles sätestatakse konkreetne üksik tegu, mille korraldamiseks (täitmiseks) ta antakse. Määruseandmisõigust teostatakse intra legem, contra legem ning praeter legem korras. Intra legem määrused on sellised, millega eksekutiivorganid on volitatud rakendama kehtivat seadust