http://www.tymri.ut.ee Õppetöö Geneetika 1 1. Sissejuhatus geneetikasse. Klassikalise ja molekulaargeneetika kujunemine. Geneetika tänapäeval: rekombinantse DNA tehnoloogia; genoomide sekveneerimine; globaalne geeniekspressiooni uurimine, geenikiibid. Kaasaegse geneetika rakendusalad; geneetika ja meditsiin (haigust põhjustavad mutatsioonid geenides, geeniteraapia, molekulaarne diagnostika); geneetika kaasaegses põllumajanduses; organismide kloonimine. Geneetika väärkasutused: eugeenika; lõssenkism. 2
genotüübilise lahknemise baasil. Geeni mõiste oli formaalne: ei tuntud tema ainelist olemust, struktuuri ega avaldumismehhanismi. Geeni käsitleti kui mingit sisemise struktuurita punktfaktorit -- funktsiooni, rekombinatsiooni ja mutatsiooni ühikut. Kromosoomiteooria (T. H. Morgan, A. H. Sturtevant, C. B. Bridges jt), alates 1910. a. Mutatsiooniteooria (H. de Vries, 1901; T. Morgan, 1911; H. Muller, 1927) Mutatsiooni mõiste tõi geneetikasse de Vries, kes leidis taime kuningakepp (Oenothera sp.) geneetilisel uurimisel ootamatuid äkilisi ja päranduvaid tunnusemuutusi; ta arvas, et see nähtus on tingitud geenide omaduste hüppelistest muutustest. Veenvaid tõendeid geenide muteerumisest andsid uurimused äädikakärbse juures (Morgan jt), kus leiti mitmete tunnuste uute pärilike variantide teket, mis oli tingitud vastavate geenide uute alleelide tekkest. Sai selgeks, et geenide (ja tunnuste) alleelsete variantide olemasolu on
mitte ainult inimese enda igavene õndsus ja tulevik, vaid kogu inimkonna oma, kuivõrd inkarnatsioonis on ,,raskuspunkt" jõudnud taevast alla inimsüdamesse. Taoline antropoloogia tekitab muidugi kohe küsimuse, et kas inimene ikka on loodud selleks, et kanda Atlase koormat? 3.3.2. Individuatsioon Individuatsioon kujutab enesest olulist osa Jungi antropoloogiast. Nagu juba eespool mainitud, võib individuatsiooni võrrelda ,,arenguprogrammiga", mis on sisse kirjutatud tõru geneetikasse ning mille kohaselt ta tärkab, sirgub pisikeseks puutaimeks ja hiljem järjest suuremaks ja keerukamaks kasvades muutub suureks tammepuuks. ,,Tegelikult siiski on individuatsioon selle bioloogilise protsessi väljendus - olgu see siis ühel juhul lihtne ning teisel juhul keerukas - mille kohaselt iga elus asi muutub selliseks, nagu ta algusest ette on määratud." (JUNG 1977:307) Samuti peab Jung mõnes kontekstis individuatsiooni all silmas ,,tammetõru tärkamishetke" ehk
annaabi.ee 
