Põhjuseks on vahelduv pinnamood, kaunid järved ning kõrgeboniteediliste kuusikute ja männikute olemasolu -- kõik on justkui loodud looduslähedase turismi edendamiseks. Vahelduva pinnamoe loovad siin järsunõlvaline ning kitsa ja lookleva harjaga helmesoos ning seda ümbritsev mõhnastik. Oosi idanõlv laskub järsu seinana Viitna Pikkjärveni, mis asub mõhnastiku suurimas glatsiokarstinõos. Viitna Pikkjärves (5,7 m sügav) olevad saared on geneesilt samuti mõhnad. Järv on maastikuliselt väga kaunis, selgeveeline ning sisaldab suhteliselt haruldasi veetaimi -- vesilobeeliat, lahnarohtu jt. Oma selge vee tõttu on see olnud ka üks allveesportlaste meelisjärvi. Pikkjärvest kirde pool asub Viitna Väike- ehk Linajärv ning mõhnastiku lõunaosas paikneb pisike soostunud kallastega Nabudi järv. Loobu jõe orust lõunas oosiahelik ja seda ümbritsev mõhnastik jätkub. Kogu pinnavormistikku tuntakse aga Uku-Viitna radiaalse mõhnastikuna
..20; 3 - 20...45; 4 - >45; 5 - boundary of the county. Compiled by L. Savitskaja. Raukas, A., Teedumäe, A. (eds). 1997. Geology and Mineral Resources of Estonia. Estonian Academy Publishers, Tallinn. 436 pp. Fig. 107. Degree of groundwater protection: 1 - unprotected; 2 - weakly protected; 3 - moderately protected; 4 - protected. Compiled by L. Savitskaja. Pleijel, H. 1993. Ökoloogia raamat. lk. 33 Lõhmus, E. 1984. Eesti metsakasvukohatüübid. Tekkelt e. geneesilt jagunevad pinnakatte setted: Liustikutekkelised e. glatsiaalsed (n. moreen) Liustikujõetekkelised e. glatsiofluviaalsed (liiv, kruus, veeristik) – vana nimega fluvioglatsiaalsed Jääjärvetekkelised e. limnoglatsiaalsed (n. savi, viirsavi) Meretekkelised e. mariinsed (n. veerised, klibu, liiv) Tuuletekkelised e. eoolilised – (n. luite liiv) Järvetekkelised e. limnilised – (n. järvemuda, järvelubi) Jõetekkelised e. alluviaalsed – (mitmesugused jõesetted)
annaabi.ee 
