dengitest Cambridge’i haridusega (http://www.encyclopedia.com/people/social-sciences-and-law/ economics-biographies/alfred-marshall#B, 02.11.2016). Marshall elas 81 aastaseks, jäädes kogu eluks Cambridge’i õppejõuks. 4 Töö ja majandusalased ideed Marshalli esikteos “Natura non facit saltum” ilmus 1880. aastal. Raamatu põhiideed võib tõl- gendada järgmiselt: inimesed ei tee juhuslikke möödalaskmisi, samm sammult üritab inimene oma heaolu parandada. Ainult siis, kui mingi sammu astumise piirtulu saab võrdseks selle sammu astumise piirkuluga, on tegemist tasakaaluasendiga (https://et.wikipedia.org/wiki/Al- fred_Marshall, 03.11.2016). Marshall soovis ökonoomikat parandada matemaatilise rangusega, muutes seda ühtlasi rohkem teaduslikumaks. Aastal 1870 kirjutas ta väikese hulga kirjutisi rahvusvahelisest kaubandusest
põhimõtteid. Regulatsioonide erinevuse korral tuleks igal konkreetsel juhul kaaluda, milliste normide või väärtuste kas menetluse efektiivsust tagavate või menetlusaluse isiku õigusi kaitsvate eelista- mine on rohkem põhjendatud. Distsiplinaarsüüteo mõiste sisustamisel pean üheks võimalikuks lähtepunktiks kohtunike täiskogu poolt kinnitatud Eesti kohtuniku eetikakoodeksit. Samas tuleb arvestada, et kohtunikul on õigus tõl- gendada seadust oma siseveendumuse alusel tavapärasest erinevalt, mis ei välista aga seaduse tundmi- 47 Viimane nõuab nt Kanadas ja Iirimaal lisaks poliitilist (parlamendi mõlema koja) nõusolekut. Lisaks on karistustena kasutusel veel kohtuniku üleviimine teise kohtusse (Sloveenia), ametiredelil langemine (Bulgaaria) või teenistussuhte peatamine (Belgia). Prantsuse kassatsioonkohtu uurimus (viide 24), p III E: Léchelle des sanctions. 48 Kohtunike distsiplinaarkomisjoni 8
annaabi.ee 
