docstxt/133069879115228.txt
Pimedate raamatukogu 16.09.2013 toimus meil külatus pimedate raamatukokku. Eesti Pimedate Raamatukogu teenindab nägemispuudega või mõne muu tavakirjas teksti lugemist takistava puude, häire või haigusega inimesi. Raamatukogu valmistab, kogub, säilitab ja laenutab heli- ja punktkirjas teavikuid, puuteraamatuid jm materjale, mis on nägemispuudega ja teistele tavakirjas teksti lugemist takistava puude, häire või haigusega inimestele kättesaadavas vormis. Raamatukogul on oma helistuudio ja punktkirja trükikoda. Raamatukogu külastus oli väga hariv ning huvitav, sest nägime mitmeid huvitavaid ruume, masinaid ning saime ise kõike katsuda. Meile näidati ühte ruumi, mis tundus päris hubane ning hiljem selgus, et just selles ruumis salvestatakse heliraamatuid. Vaatasime ka filmi
Nägemispuue võib olla kaasasündinud või haiguse tagajärgel tekkinud. Nägemispuue haarab nägemisorganit kui tervikut ja kirjeldab nägemisorgani funktsioone, näiteks nägemisteravuse, vaatevälja, binokulaarse nägemise, värvitaju ja pimedas nägemisvõime vähenemist. Igas ühiskonnas leidub inimesi kellel on nägemispuue, see ei tee pimedaid inimesi nähesm inimeseks kui teised ühiskonna liikmed. Inimese kes on nägemispuudega või vaegnägija on võimalik teha peaegu kõiki toimetusi, mida saavad teha puudeta inimesed. Pimedad inimesed saavad käia näiteks kinos, teartis ja kontseridel. Pimedad lähenevad meelelahutusele teisiti, nad kuulavad toimuvat ning visualiseerivad selle põhjal endale pildi. Eestis eksiteerib pimedate selts, mis tegeleb erinevate meelelahutustegesvusega, mis on suunatud pimedate meelelahutamisega. Pimetate Selts MTÜ korraldab erinevaid võistlusi
Selle elluviimiseks vajalike tugisüsteemide loomine on aga olnud üsna aeglane. Seda, kui oluline on töö ja tööalane rehabiliteerimine puuetega inimestele, võib kõige üldisemalt selgitada ühiskonna väärtushinnangutest lähtudes. Kinnitust on leidnud, et puuetega inimestele, sh nägemispuudelistele kehtestatud eesmärgid ja väärtused on samasugused kui kõigil teistel. Väidetavalt saab suurim tööhõivealane diskrimineerimine osaks nimelt nägemispuudega inimestele. Eestis hakkas nägemispuudeliste tööga hõivatus langema 1990. aastate alguses. Sotsiaalministeeriumi andmetel oli 2006.a. tööga hõivatud 17,2% tööealistest nägemispuudega inimestest. Antud statistikas ei kajastu aga asjaolu, et suur osa töötavatest nägemispuudelistest on hõivatud vaid väga väikese koormusega. Nägemispuudega inimeste tööga hõivatuseks vajalikud komponendid on: nägemispuudelised, kes tahavad ja on võimelised töötama; töökohad; tingimus, et
annaabi.ee 
