· Süömme, tulette · Tulid 'tulivatä Keskrühm (HljI, VNg); Idarühm e Vaivara Alutaguse murre Lüganuse kõige vanapärasem ja omanäolisem Jõhvi lõunas tugevad keskmurde mõjud Iisaku põhjaosa kuulunud kokku Jõhviga, kesk- ja lõunaosas eesti-vene-vadja-isuri mõjud, loodeosa Viru-Jaagupi mõjudega Nimetatakse siirdemurdeks: ühisjooned rannamurdega, ühisjooni idamurdega (Kod), ühisjooni vadja keelega. Ühisjooned rannamurdega · Vältevaheldus puudub (geminaatklusiilide vaheldamatus) · Palatalisatsioon puudub (varem olnud olemas Jõhvi lõunaosas ja Iisakus) · Lõpukadu, kuigi lõpuvokaal osaliselt säilinud teatud sõnades ja vormides: inta 'hind' Alutaguse murde erijooned · Rohkesti õ-häälikut: õli 'oli' · Nasaali ees e: eng 'hing' · St > ss: mussad 'mustad', issub 'istub', pessässe 'pekstakse' · Ks > ss: jänessed 'jänesed'
- Vu-, Vü-diftongide nõrgas astmes > Vv : jõvvan ‘jõuan’ Kirde- e Alutaguse murre Lüganuse – kõige vanapärasem ja omanäolisem; Jõhvi – lõunas tugevad keskmurde mõjud; Iisaku – põhjaosa kuulunud kokku Jõhviga, kesk- ja lõunaosas eesti-vene-vadja-isuri mõjud, loodeosa Viru-Jaagupi mõjudega. Siirdemurre: o ühisjooned rannamurdega, o ühisjooned idamurdega (Kod), o ühisjooned vadja keelega. Ühisjooned rannamurdega Vältevaheldus puudub (geminaatklusiilide vaheldumatus – erinevus rannamurdest): rattas : rattad, pimedik : pimedikkul, tappama : tappan; Palatalisatsioon puudub (varem olnud olemas Jõhvi lõunaosas ja Iisakus); Lõpukadu, kuigi lõpuvokaal osaliselt säilinud teatud sõnades ja vormides, nt inta ‘hind’, vänttä ‘vänt’, polve ‘põlv’ Alutaguse murde erijooned rohkesti õ-häälikut: õli ‘oli’, õtsib ‘otsib’; nasaali ees e: eng ‘hing’, tenama ‘tänama’;
annaabi.ee 
