Püüd keele ilu poole ,,Keele kaunima kõlavuse poole" Otstarbekus ja omapärasus Väljenduse lühendamise skaala: (1) lause asemel fraas; (2) fraasi asemel liitsõna; (3) liitsõna asemel tuletis; (4) tuletise asemel tüvisõna. Nt täht, millel on saba > sabaga täht > sabatäht > komeet Grammatika mitmekesistamine: (1) Lühike i-mitmus (2) Vokaalilõpuline mitmuse osastav (sõpru, lende, lehti) (3) Kahesilbiliste sõnade lühem nn geminaatillatiiv (majja, porri, tallu) (4) Soomepärane lühike ülivõrre kõige-ülivõrde kõrvale (5) Olev kääne käändestaatuses (6) Viisiütlev kääne 11. Eesti keele uurimine Eesti Vabariigi ajal (1919-1940). Al 1920.aastast ülikooli juures mitmed rahvateaduste uurimise instituudid (kabinetid) ja akadeemilised, peamiselt õppejõududest ja tudengitest koosnevad teaduslikud ühingud. 1919 eesti keele ja sugulaskeelte uurimiseks loodi kolm professuuri koos lektoraatidega, nende juures
hankida teistest keeltest. Ta ei kartnud liigset võõrkeele mõju eesti keelele. Kuna ta oskas hästi soome keelt ja tundis selle keeleteadust, laenas ta põhiliselt just sealt. Tehissõnade loomiseks oli tal kolm meetodit: kombineerimismeetod, muundusmeetod, koondusmeetod. Grammatika mimekesistamine-lühike i-mitmus (huvitavaile raamatuile, suuris metsis); vokaallõpuline mitmuse osastav (sõpru, õunu, lehti, loomi,linde); sse- sisseütleva kõrval hakkas levima lühem nn geminaatillatiiv (majja,ojja,kivvi); lühike ülivõrre (kauneim, suurim); oleva käände vorm (sepana,lapsena); viisiütleva käände levik (avalisui, lehvivi lokkivi); maks vorm; tingiv ja kaudne kõneviis. Õigekeelsus ja keelekasutus-1936-,,Eesti õigekeelsusõpik ja grammatika". Kommenteeritakse vigast ja ebasoovitavat keelekasutust, soovitatakse paremaid ja sobivamaid väljendusviise ja vorme. Oluline on sõnamoodustus peatükk. Ta arendas ja kasutas rikast ja
annaabi.ee 
