õpilasest koosnevail väikerühmadel põhinev suund. See koolkond suutis teistest kauem vastu pidada hinduismi järjest suurenevale mõjule ning islamiusulistele. 14. sajandiks oli budism Indias hääbunud. Kagu-, Ida- ja Sise-Aasia maadel on budismi mõjuvõim säilinud tänapäevani. Tänapäeval pooldatakse Jaapanis enim Amitabha kultusel põhinevaid budismi suundi. Tiibetis kujunes välja kloostriülikoolides mahajaana ja vadzrajaaana omalaadne kooslus, kuid sealsete koolkondade nagu gelukpa, kargjätpa, ningmapa ja sakjapa eraldamine lamaismiks pole õigustatud.Tiibeti budismi võtsid omaks samuti mongolid, burjaadid, kalmõkid ja ka mandzud.Sri Lanka ja Kagu-Aasia maades (v.a. Vietnam) tunnistatakse peamiselt hinajaana budismi koolkonda.Jaapanis pooldatakse kõige enam tänapäeval Amitabha kultusel põhinevaid budismi suundi.Kõigis maades kuhu budism on levinud on ta mõjutanud palju ka sealsete maade ehitus- ja kujutavat kunsti.
Toome,Martti Kalda, Alari Allik, Rein Raud). Samuti oli, tulevikus toimuvat silmaspidades, oluline see, et 70.-ndate paiku sagenesid teadlaste uurimisekspeditsioonid ja budismijärgijate nn. palverännakud NSVL nendesse piirkondadesse, kus oli veel säilinud elav budistlik keskkond, traditsioon jakultuur. 70.-ndatel käidi sel eesmärgil peamiselt just Burjaatias ja Burjaadi Autonoomses Rahvusringkonnas, kus veel olid alles kaks gelukpa (gelugpa,gelug-pa, geluk, gelug, geluk-pa) traditsiooni esindavat budistlikku kloostrit Ivolginski (Ivolga) datsan ja ajalooline Aginski (Aga) datsan), mis kogu NSVLterritooriumil olid sel perioodil ainsatena veel tegevad. Karl Tõnissoni poolt toodud budistlik gelukpa traditsioon oli Eestis selleks ajaks juba kaotanud oma järjepüsivuse. Sel perioodil kujunesid traditsioonilisteks nn. Orientalistikapäevad, mis tolleaegse Tartu Riikliku Ülikooli juures asuva orientalistikakabineti (juba 1956
seda tuleb arendada Vadzrajaama · Teemantsõiduk · Kõige rohkem tiibetis ja jaapanis( Shingon) · Laamad Tülkud , tulkud, rinpotsed Tiibeti pudism · Om mani parme hum · Om mani peme hung · Njingma Vana koolkond- punamütsilised Tõi sinna Padmasabhava Dzogtsen teadlikus Tiibeti surmaraamat ( tiibeti surnute raamat , ,, vabanemine kuulmise abil vaheolust) · Geluk(gelukpa) Vooruslikud kombed kollamütsilised 15.saj 5. Dalai laama Hgavang Lobsang Gjatso( 1617 1682) tiibeti ilmalik valitseja Dalai laama Tenzin Gyatso 1935. 1959 eksiili Pantsen laama o Sünd 1989 o Hiina RV Mahajaana chan budism · Dhyana mõtlus, meditatsioon · Virgumise vahetu edasiandmine · 1
annaabi.ee 
