peegeldunud kiir ning langemispunktist tõmmatud pinnanormaal asuvad alati samal tasapinnal. 12.mida nimetatakse peegliteks? millised on peeglite liigid? Peegel on sileda ja tugevasti valgust peegeldava pinnaga keha, mis tekitab esemetest, sealhulgas valgusallikatest optilisi kujutisi. 13.Mis on kujutis kuidas ta tehnilises mõttes tekkib kujutis on koht, kus me näeme asuvat punkti (keha), millelt lähtunud pee- geldunud valgus langeb meie silma. Hiljem näeme, et kujutised tekivad ka kehalt lähtuva valguse murdumisel valguse üleminekul ühest keskkonnast teise. 14.Millist kujutist nimetatakse tõelisek millist näivkujutiseks Punkti, kus peale peegeldumist lõikuvad peegeldunud valguskiired, nimetatakse selle punkti tõeliseks kujutiseks punkti kus lõikuvad peegeldunud kiirte pikendused – näivkujutiseks. 15.Kuidas käitub valgus, mis juhtub valgusvihuga, tasapeeglid.
Valguse murdumiseks nimetatakse valguse suuna muutumist kahe erineva keskkonna piirpinnal. Optiliselt hõredamast keskkonnast üleminekul optiliselt tihedamasse keskkonda murdub valgus pinna ristsirge poole. Optiliselt tihedamast keskkonnast üleminekul optiliselt tihedamasse keskkonda murdub valgus pinna ristsirgest eemale. Kõverpeeglites valguse peegeldumise konstrueerimine. Nurkpeeglid Valguse peegeldumisseadus väidab, et kahe keskkonna lahutuspinnale langev kiir, sellelt pee- geldunud kiir ja langemispunktist tõmmatud pinnanormaal paiknevad ühes ja samas tasandis. Peegeldumisnurk võrdub langemisnurgaga . Füüsikas mõõdetakse langemis- ja peegeldumisnurka alati pinnanormaali suhtes (mitte pinna enda suhtes!) Valguse murdumisseadus väidab, et langev kiir, murdunud kiir ja pinnanormaal langemispunktis paiknevad ühes ja samas tasandis. Langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on konstant, mida nimetatakse teise keskkonna murdumisnäitajaks esimese suhtes (n21)
34 iĖĮ ruffiu+iļĪĮiifiiļļĮiĮįiĮ:iiiifiiiiĮfiiiiii:iiiiifliįĮiiiiii:j iļįļļiiffiiliiiliiiiuĮiii::iii.iiiiiiĮlr.e8-. giiüĮD*ē. r Sele 40 _ PeegeĮdaja kasutamisega Sęle 41 - Detailist peegeldumise kasutamisega Kuna vastuvõŲa tundlikkus on tavaliselt reņleeritav annab andurį kasutamine detailist pee geldunud kiirguse filrseęrįmisega variant ( vt. Sele 4l.) võimaluse eristada erineva tooni ja pinnatöötlusega detaile. 7 .1.2 hduktiivandur Induktiivanduri toöpõhimõte seisneb anduris paikneva pooli induktiivsuse muutuse fikseerįmises. Induktiivandurit (w. Sele 42.) saab kasutada metallide j a magnetmaterjalidę įįratundm i seks. Anduri fundlikkus (rakendumiskauņs objektist) sõltub objekti materjalist. Induktiivanduri töötamist illustreerįb sele 43.
annaabi.ee 
