Lektüürileht Kolme Katku vahel Jaan Kross Tegelased: Balthasar Russow, Härra Frolink, Annika, Härra Tegelmeister, Matthias Friesner, Antoniuse-Härra, Märten, Johann Topoff, koadjuutor, Pürjemeister Packebusch, Monnikhusen, Siimon, Katharina, Härra Horn, onu Jakob, Epp, Paavel, Hasse, Kati-tädi, Jürgen, Kaspar Buschmann, härra Sum, Härra Geldern, doktor Luthberg, Peep, Truuta, Kimmelpenning, Mündrik Mats, Oldekop, Härra Balder., Härra Beeholt jne. 1.Ülesanded. Millest võiks raamat rääkida? Millest tegelikult rääkis? Rääkis Balthasar Russowi ehk Pallu elust. Mingisugustest kolmest katkuepideemiatest, Balthasar oli voorimehe poeg ja õppis kohalikus koolis, kus Härra Frolink , kes
juunil Tallinna linn truudusvande Rootsi kuningale Erik XIV-le. Põhja-Eestis sai alguse Rootsi võim. Kuningas seadis sisse superintendendi kui kõrgema vaimuliku ametikoha. Tallinna linnasuperintendent visiteerib ka maaõpetajaid ja kihelkondi, õigusega kõlbmatuid vaimulikke lahti lasta ja asendada korralikega. Tallina superintendendiks nimetas Rootsi kuningas Oleviste kiriku õpetaja magister Johann Robert von Gelderni. 1569. aastal sai Geldern Tallinna, Saaremaa, Läänemaa ja teiste Liivimaa Rootsi valduste piiskopiks. Eestimaa kiriku eesotsas oli ta 11 aastat kuni oma surmani 1572. aastal. Peale Gelderni surma jäi Eestimaa ilma vaimuliku juhita. Kirikuhooned täitsid sõjalisi funktsioone- talupojad peitsid end oma varaga vaenlaste eest. Alles peale sõda määrati Eestimaale uus piiskop, Gelderni ideede edasilevitaja, Kristian Agricola. Eestimaale tulnud veendus ta, et siinsed
Privileegide kinnituses, mis Eerik XIV tegi on juttu ka kirikuelust, kuid seal nim seda evangeelseks usuks, mitte luterlikuks usuks. Privileegide kinnituses jutu ka kirikuelust, tln superintendent määrati kirikuelu juhtima. Tln superintendendile antakse õigus kõlbmatuid kirikuõpetajaid kõrvaldada ja sobivamaid otsida. Sellega tln enda kirikuelu saanud eesti kiriku juhtimiseks. I korda ürit kirikuelu ühtsustada. Toonaseks Kirikujuhiks( tln superintendendiks) oli R von Geldern. Selgelt luterlik kirik. 1530ndatel a superintendent luterlik. Toompeal toomkirik ja toomkapiitel olid jäänud katoliiklikuks kuni 1565 aastani. 1565 määratakse eestimaal I piiskop Peeter Follig. Follig lühikest aega ametis, pm kohe suri Rootsi riik määrab von gelderni Folligi jjärglaseks. 1569 a määratakse päriselt ametisse. 1570ndate a II p oluline, kui Rootsi võim piirdus vaid tln ja selle ähiümbrusega, siis oli nii väike ka piiskopi enda võim. 1583 a Pljussa relvarahu
annaabi.ee 
