Ta loob ka dekoratsioonikavandid "Estonia" ja "Hommikteatri" paljudele lavastustele. '' Estonia '' lavale tõi rahutuid rütme ja eredaid kontrastseid värve, loobus maalitud dekoratsioonidest ja butafoorisast ruumi tingliku liigenduse kasuks. Aastatel 1926-1930 on Aren Tartus ''Pallase'' õppejõud. Aastal 1930 taas Tallinnas. Septembris 1944. a. viib põgenikuteekond ta koos abikaasa Kariniga alguses Lõuna-Saksamaale ja Austriasse ning mitme laagri vahetuse järel lõpuks Geislingeni. Saksamaalt järgneb asumine New Yorki, kus algab uus pingeline tööperiood. Sellest ajast on teada Areni osavõtt näitustest ning arvukate teoste levik mitte ainult USA-s, vaid nende ulatumine ka Kanadasse, Inglismaale, Rootsi, ja mujale. Peet Aren oli maali-ja teatrikunstnik ning graafik. Samuti viljeles tahvel-ja monumentaal-dekoratiivmaali ning vaba-,raamatu ja tarbegraafikat. Peet aren suri 26 jaanuar 1970.
Kaup. Eesti Rada korraldas korduvalt kirjandusvõistlusi, et ajalehele värsket joonealust materjali saada, samuti ergutada pagulasperet loovale tööle. 1948. a keskel toimunud rahareform ahendas pagulaslehtede väljaandmis-võimalusi, lugejate arv kahanes ja kulud tõusid tunduvalt. Peale Eesti Raja ilmus samakaaluline ajaleht "Eesti Post", millega asuti kontakti, et püsima jääda. Kujundati kirjastus "Eesti Ajaleht Välismaal". Eestlaste koondamine Geislingeni algas oktoobri alguses 1945, peagi ilmus seal ka "Eesti Posti" esimene number (6. nov. 1945) rotomasinal paljundatuna. Asutajaks Pedro Krusten (peatmt). Ilmus 3 x nädalas. Alles 15. märtsil 1946 hakkas ajaleht ilmuma trükitult, ulatudes kuni 7000-se tiraazini. Eesti Posti peeti üheks paremini toimetatud väliseestlaste ajaleheks. Kui Eesti Rada majandusraskustesse sattus, hakkasid kaks ajalehte ilmuma kordamööda (1948). Eesti Post viidi 1950 Stockholmi,
annaabi.ee 
