Võistluse võitja selgitatakse välja kolme, nelja või viie geimi jooksul. Esimeses neljas geimis peab geimi võitmiseks saavutama vähemalt 25 punkti ja nii, et vahe on vähemalt kahepunktiline.Kui geimide seis on viigis ehk 2:2, siis mängitakse viies geim. Viiendas geimis mängitakse 15 punktini ja vastasvõistkonda peab edastama vähemalt kahe punktiga. Kuni see tingimus pole täidetud, mäng jätkub. Mängu võitmiseks on vaja võita 3 geimi kolmest, neljast või viiest geimist. Võrkpalluri põhiasendis seisab mängija õlgade laiuselt harkseisus põlvedest kõverdatud, labajalad on paralleelselt või üks jalg veidi eespool, kannad maas, keharaskus on võrdselt mõlemal jalal ja viidud päkkadele, käed on küünarliigesest kõverdatud vöö kõrgusel, ülakeha ette kallutatud ja vaade otse. Võrkpallisöödud võib jagada neljaks - ülalt- , alt-, ründesööt ja sööt laskumisega. Sööta võib ühe ja kahe käega, ette - ja seljataha.
ühte ei sattuks kõik tugevad või vastupidi, kõik nõrgad (Sirel, Piisang, 2010, lk 52). 1.3. Rahvastepalli reeglid Kuigi minu töö eesmärgiks ei olnud reeglite analüüs, toon need oma töös ikkagi välja, sest vajasin neid oma kohtunikutöös. Kogu võistluste töö toimus nende reeglite alusel. Rahvastepalli ängitakse normaalmõõtmetega (9 x 18 m ) võrkpalliväljakutel. Mängitakse süsteemiga: parim kolmest geimist. Geimi ajaliseks pikkuseks on neli minutit. Geimi võidab võistkond, kellel mänguaja (4 min) lõppedes on rohkem „elus mängijaid“. Kui geimi normaalaeg jääb viiki, jätkatakse geimi mängimist esimese tabamuseni. 8 8 Mõlemas vanusegrupis on võistkonna suuruseks registreerimisel maksimaalselt kümme mängijat. Mängus osaleb korraga kaheksa mängijat (kapten ja seitse mängijat väljakul)
annaabi.ee 
