· Gent 234 600 · Charleroi 199 600 · Liege Lüttich 180 800 · Brugge 116 500 · Namur 106 800 Albert II, kuningas aastast 1993 · Usk domineerib katoliiklus Karnevalide ja pidustustega tähistatakse nii kristlikke, paganlikke kui ka rahvuslikke tähtpäevi · maailmakuulsad on flaami maalikunstnikud: P.P. Rubens, A. van Dyck, J. Jordaens Westhoek Tihe jõgedevõrk: Schelde, Meause (Maas), Sambre Looduslik taimkate on säilinud peamiselt geestidel rabad, niidud, nõmmed ja Ardennides (tamme ja pöögimets) Kliima · mereline kliima · rannikul jaanuaris 3 kraadi, juulis 18-19 kraadi · Ardennides jaanuaris -1, juulis 14 kraadi · sajab 600-800 mm · Ardennide läänenõlvul 1100-1500 mm · Suurim ja tuntuim kaitseala on Kõrg Venni Eifeli Looduspark · Kesk-Belgias on valdav tehismaastik · jõgede looduslikke voolusänge on tugevasti muudetud Turismipiirkonnad
liigestavad sügavad järsuveerelised orud. Belgiale on omane tihe jõgedevõrk. Pikimad jõed on Schelde (Belgiast voolab sellest 200 kilomeetrit) ja Meuse (Maas, 183 km). Schelde tähtsaimad lisajõed on Leie ja Rupel. Meuse'il Sambre, Ourthe, Lesse ja Semois. Kõige viljakamad on marsimullad ja Kesk-Belgias lössist kujunenud mullad, geestide liivmullad on väheviljakad. Loodusliku taimkatet on säilinud peamiselt geestidel (rabad, niidud, nõmmed) ja Ardennides (tamme- ja pöögimets). Belgia alast hõlmad mets 22%, vahetult metsaga on kattunud 3% territooriumist. Tähtsaim maavara on kivisüsi, mille maardlad paiknevad maa kirdeosas ning Valloonias. Ardennide väikesed rauamaagi ja polümetalliliste maakide leiukohad on ammendatud. Kliima on mereline, valitseb läänetuul. Rannikul on keskmine temperatuur jaanuaris 3C, juulis 18-19 C, Ardennides vastavalt -1 ja 14. Sajab 600-800 mm/a, Ardennides 1100-1500