legitiimsus paneb enamasti nõustuma seisukohtadega, mis on esitatud. Ilves näeb Eesti arengusuundi positiivses vaatenurgas ning ei too välja ka võimalikke ohte, mis võivad takistada Eestit õnnestumas. Igapäevaelu on läinud niivõrd tehniliseks ja sõltuvaks IT- valdkonnast, mistõttu on levima hakanud küberterrorism. Kehtima hakkab fraas: "See, kes valdab informatsiooni, valitseb maailma". Tuginedes artiklile "Valmistumine kübersõjaks", mille autor Kenneth Geers kirjutab küberterrorismi ohust ning eesmärkidest vältimaks küberrünnakuid. Küberkaitsjad ei kohta üht ja sama rünnakut kunagi kaks korda ning küberruumi hoomamatu iseloom muudab isegi võidu, kaotuse ja lahinguohvrite väljaselgitamise äärmiselt subjektiivseks. Võimalike sihtmärkide nimekiri tundub pikenevat iga päevaga: elektrivõrk,1 veevõrk, lennukontroll, börsid,2 riiklik valimiskomisjon3 ja nii edasi. (Geers 2010) 2009
Väga oluline on ka see, kui palju kasutatkse esimesel kolmel eluaastal kuulmisaparaati. Tihti väikelastel ei ole seda pidevalt kõrvas, kuna need lähevad pideva kasutamisega kiiremini katki. Kuid see, et väike laps ei kuule pidevalt kõne enda ümber vähendab ka lapse kõne õppimise produktiivsust. Oluline on lastele võimaldada logopeedilist abi. (Walker jt, 2015) On leitud, et suurema kuulmisjäägiga lastel on sidusam kõne kui väiksema kuulmisjäägiga lastel. Crosson ja Geers (2001) on välja toonud, et paremini kuulvate laste lood olid paremini struktureeritud. Lood olid paremini seotud ja oli antud ka rohkem enda poolseid hinnanguid. Halvemini kuulvatel lastel olid jutustused olid rohkem kirjeldavad. Nad kasutasid palju lihtlauseid ning vähesel määral asesõnu. Samas mitte-verbaalne suhtlemine üldiselt on ka kuulmislangusega lastel samal tasemel kui kuuljatel lastel. Sisekõrva implantaadi mõju keele arengule