Nii on uute avastuste juures alati ka Eesti spetsialistid. Eesti Geenivaramu projekti edu aitab kaasa mitme teadusharu arengule: inimese geneetika, bio- ja geenitehnoloogia, bioinformaatika, farmakogeneetika, proteoomika. Kes on geenidoonor? Vastavalt Inimgeeniuuringute seadusele on geenidoonor inimene, kes annab vereproovi ja kelle kohta koostatakse terviseseisundi kirjeldus. Eesti Geenivaramu Esimesed geenidoonorid Esimeste geenidoonorite andmed jõudsid Geenivaramusse 2002. aasta oktoobris. Andmekogu, mis suureneb iga päevaga, võimaldab kogutud andmeid teadusuuringutes juba kasutada. Geenidoonor Geenidoonoriks võivad saada kõik inimesed alates 18. eluaastast. Vanuse ülempiiri ei ole, projektis võivad osaleda ka saja-aastased inimesed. Geenivaramu projektis võivad osaleda inimesed sõltumata sellest, mis haigusi nad põevad või on põdenud. Geenidoonoriks hakkamise eest ei pea geenidoonor kellelegi mingit tasu maksma
koeproovi, DNA kirjelduse ja terviseseisundi kirjelduse hävitamist. 10) Ma võin oma geenidoonoriks saamise nõusoleku tagasi võtta kuni koeproovi või terviseseisundi kirjelduse kodeerimiseni. Käesolevale dokumendile alla kirjutades annan enda vaba ja teavitatud nõusoleku 1) saada geenidoonoriks, 2) anda 50 ml veeniverd, kasutades ühekordselt kasutatavaid vahendeid, 3) koostada minu terviseseisundi kirjeldus ja sugupuu, 4) kanda koeproov, terviseseisundi kirjeldus ja sugupuu kodeerituna Geenivaramusse, 5) kasutada neid geeniuuringuteks, rahva tervise uurimiseks ja statistilistel ning muudel seadusega kooskõlas olevatel eesmärkidel. Mis on geneetika? Geneetika on teadus, mis uurib pärilikkust. Geneetika selgitab meile: - miks ma olen selline, nagu olen; - mida ühist on minul oma vanemate ja lastega; - miks ma erinen oma vanematest ja lastest; - kas haigused on "ette määratud". Organismi pärilik informatsioon on talletatud DNA-s ehk desoksüribonukleiinhappes.
andmebaasi lähtuvalt fenotüüpide andmebaasist ja vastupidi, kasutades kõiki võimalikke statistilisi, geneetilisi jm. meetodeid ja geneetiliste uuringute plaane (study design). Andmebaasi sisestatavad isikuandmed on turvaliselt kodeeritud ning kasutamisel isikutega mitteseostatavad. Andmete hilisemal kasutamisel ja assotsiatsiooniuuringute teostamisel on päringutega võimalik andmebaasidest saada teatud tunnuste alusel koostatud andmevalimeid. Geenivaramusse kogutavad andmed on delikaatsed isikuandmed. Seega nõuab infosüsteemi projekteerimisel suurt tähelepanu kirjeldatud andmehulga kaitse. Andmekaitse osas tuleb lisaks tehnilistele vahenditele rakendada ka administratiivseid vahendeid. EV Sotsiaalministeerium ja õiguseksperdid on ette valmistanud inimgeeni uuringute seaduse eelnõu, mille eesmärgiks on tagada inimgeneetikaalaste teadusuuringute areng Eestis, reguleerida Geenivaramu loomist vabatahtlikkuse põhimõttel, kindlustada
annaabi.ee 
