Tihti tulenevadki vaidlused evolutsiooniühiku üle sellest, et vaidlejad ajavad segi abstraktse (informatsioonilise) geeni ja konkreetse (materiaalse) geeni. Näiteks nn hierarhilised selektsionistid, kes väidavad, et looduslikule valikule alluvad kõik elu organisatsioonitasemed (geenid, rakud, indiviidid, liigid, populatsioonid jne) hierarhilises järjekorras (Wilson & Sober 1994) peavad nähtavasti silmas materiaalset geeni. Nn geeniselektsionistid ehk geenivaliku pooldajad aga, kes väidavad, et looduslikule valikule alluvad üksnes geenid (Dawkins jt 1982), peavad seevastu silmas informatsioonilist geeni. Viimane avaldab mõju eluslooduse kõigile hierarhilistele tasemetele, kuid ise hierarhiatasemete hulka ei kuulu. Veelgi õigem on seda geeni, millest räägivad geenivaliku teooria pooldajad, nimetada strateegiliseks geeniks. See on midagi informatsioonilise ja materiaalse geeni vahepealset,
geen. Ka Lewontin oli alul selle poolt, et geeni tuleb vaadata kui selektsiooni märklauda. Nüüd on L. mõnevõrra tagasi tõmbunud. Kriitika ütleb et paljad geend ei ole "nähtavad" valikule. Ja siis veel need, kes on homosügootselt kahjulikud ja heterosügootselt kasulikud. Ja on geene, mille kohanemuse väärtus (fitness value) on eri geneetilises kontekstis, eri genotüüpides, erinev. (Meenutuseks - tegelikult räägivad geenivaliku pooldajad tänapäeval geenigruppidest kui selection of märklauast). Ja muuseas - ka Dawkinson ise kirjutanud, et "geneetilised replikaatoreid ei valita mitte otse, vaid nende poolt põhjustatud fenotüübiliste effektide alusel". See viimane ei ole aga enam vastuolus postulaadiga valikust organismi tasemel. Gameet Kuivõrd vaid väike osa munarakkudest viljastub ja vaid vaid tühine osa spermidest kontributeerib viljastumisele, siis on ilmselt tegu väga tugeva selektsiooniga (kas ikka on -
annaabi.ee 
