· Geenid siiratakse somaatilistesse rakkudesse · Ei pärandu järglastele Geeravi · Normaalselt talitleva geeni siirdamine raske geneetilise puudega inimese mingi koe rakkudesse 1. Haige luuüdi eraldatakase tüvirakud 2. Koekultuuris sisestatakse neisse normaalgeen geenivektori (kullapüstol, viirus jne) abil 3. Rakud kloonitakse ja plajundatakse 4. Rakud siiratakse tagasi haige koesse · Mutantse geeni avaldumise vaigistamine ehk geenivaigistuse meetod 1. MikroRNA abil blokeeritakse valgusüntees (stop- koodon) 2. Geen ei saa avalduda ·
tervist, *CMO-de käitumist pole võimalik pika aja peale ennustada, *CMO sisaldab antibiootikumide geene. -pigem EI, sest see võib olla tervisele ohtlik, pole veel piisavalt arenenud. Ei teata veel mõjudest ja riskidest. Ühesõnaga varajane teema. 7. Kuidas ja milleks tehakse geeniteraapiat? Põhimõte: seisneb normaalselt talitleva geeni siirdamises raske geneetlise puudega inimese koe(organi) rakkudesse. Osal juhtudel toimub ravi läbi geenivaigistuse. Ravimiseks siirdatakse tüvirakke otse haigesse koesse, kus nad muunduvad vastava koe rakkudeks asendades kahjustatud rakke.
viiakse surrogaatemasse, kus kasvatab oma kehas teise looma järeltulija. Moorula ehk kobarloode. Transgeensed loomad ja mikroorganismid on inimestele tähtsad, sest nende abil saame me katsetada nt mõne ravimi mõju, kuidas see mõjuks inimesele. Saame sünteesida erinevaid antikehi haiguste või viiruste vastu. Saame sünteesida valke, mida mõne inimese keha haiguse tõttu enam ise ei tooda. GMO organisme saab kahte moodi, kas teise organismi geeni viimisega organismi või geenivaigistuse meetodiga. Esimese meetodiga saab muuta taimi nt taluvamaks herbitsiidide ehk umbrohumürk suhtes. Teise meetodiga saab mõjutada nt tomatite riknemise kiirust. Nende erinevus seisneb selles, et esimesel meetodil tekib täiesti uue ja võõra organismi geeniga organism. Teisel meetodil muutub ainult see, et selle organismi geen ei avaldu. DNA ahela lahtiharutamisel erinevate protsesside käigus saadakse jälg, mis on igal inimesel unikaalne, samamoodi nagu sõrmejälg
*Tulemustes ei saa kindel olla Kuidas on reguleeritud Eestis GMO kasvatamine ja müümine? Eesti Geenivaramu. Millisel eesmärgil loodud? *Rahva tervise-, sugupuu- ja geeniandmete kogumiseks. *Diagnoosida haigusi. * Tõhustada inimeste ravi. *Määreata haigestumise riske. *Personaalsete ravimite loomiseks Selgita lähemalt geeniteraapia põhimõtet. Seisneb normaalselt talitleva geeni siirdamises raske geneetlise puudega inimese koe(organi) rakkudesse. Osal juhtudel toimub ravi läbi geenivaigistuse Kuidas toimub somaatiline geeniteraapia, selgita etappide kaupa inimese näitel? Ravimiseks siirdatakse tüvirakke otse haigesse koesse, kus nad muunduvad vastava koe rakkudeks asendades kahjustatud rakke. Kuidas toimub sugurakke mõjutav geeniteraapia? Selleks on kaks juhtu: 1)Geneetiline materjal viiakse preembrüosse see on nii tulevase elusolendi kui ka tema järglaste ennetav ravi. 2)Geen viiakse üksikisiku sugurakkudesse
Ka meditsiin kasutab biotehnoloogiat juba terve sajandi · Antibiootikumid seentest ja bakteritest (penitsilliin ja etratsükliin) A. Fleming avastas penitsilliini 1929.a · Alkaloidid, mida kasutatakse Parkinsoni tõve ja migreeni raviks. Rakendusbioloogia (eelkõige biotehnoloogia) ajaloo tähtsündmused 2007: Nobeli preemia geeninokaudi tehnoloogia loomise eest (Mario R. Capecchi, Martin J. Evans ja Oliver Smithies). 2006: Nobeli preemia geenivaigistuse mehhanismi avastamise eest (Andrew Z. Fire ja Craig C. Mello) 2004: USA Toidu- ja Ravimiamet kinnitab esimesena DNA mikroproovidega testsüsteemi paljude pärilike haiguste diagnoosimiseks. 2001: Avaldatakse inimese genoomi DNA- järjestuse mustandvariant. 2000: Esimest korda järjendatakse taime (müürlook) kogu genoom. 1998: Saadakse inimese embrüonaalsete tüvirakkude kultuurliinid. Esimest korda jäljendatakse looma (Ümarussi Chaenorhabditis elegans) kogu genoom.
· Ei pärandu järglastele Näide: diabeet ( kõhunääre ei sünteesi insuliini) GEENRAVI · Normaalselt talitleva geeni siirdamine raske geneetilise puudega inimese mingi koe rakkudesse: a) Haige luuüdist eraldatakse tüvirakud b) Koekultuuris sisestatakse neisse normaalgeen geenivektori abil c) Rakud kloonitakse ja paljundatakse d) Rakud siiratakse tagasi haige koesse · Mutantse geeni avaldumise vaigistamine ehk geenivaigistuse meetod: a) MikroRNA abil blokeeritakse valgusüntees b) Geen ei saa avalduda Pärilike haiguste molekulaargeneetiline diagnostika · Mutantsete geenide äratundmine DNA proovide abil · DNA-kiibid võrdlus DNA-lõigud, millega patsiendi geene kõrvutada · Rinnavähk, tsüstiline fibroos(limanäärmed), sirprakuline aneemia(vererakud on sirbikujulised), kurtus, Huntingtoni tõbi(pärilik
enamasti retroviiruse abil, kinnistatud siirdega rakud kloonitakse ja paljundatakse ning siirdatakse tagasi haigesse indiviidi. Muude puuete korral on asi keerulisem. Tuleb leida või konstrueerida sobiva koespetsiifilise promootoriga ülekandevektor ja sisestada selle struktuuri siiratav geen. Kuigi on ette tulnud rohkesti pettumusi, peetakse geeniteraapiat tulevikumeditsiini jaoks siiski oluliseks. Dominantselt avaldavate haiguste (nt. Huntingtoni haigus) geeniteraapia uueks võimaluseks on geenivaigistuse meetod. Meetod seisneb kindlate mRNA- molekulide blokeerimises või kiires lammutamises nn. Mikro-RNA-de kaudu, mille tulemusena geen ei avaldu (valku ei saa sünteesida). Sellist protsessi nimetataksegi geenivaigistuseks. Seda mehhanismi esineb taimedel, seentel ja loomadel ning see kaitseb neid näiteks viiruste vastu. On selgunud, et samal viisil saab teatud geene vaigistada ehk välja lülitada ka spetsiaalsete, kunstlikult sünteesitud mikro-RNA molekulide rakku sisestamise teel. 2
annaabi.ee 
