horisontaalselt, seega kokkuvõttes märksa kiiremini. Kriitiliseks on vaid algfaas ka kasulikud mutatsioonid võivad juhuse tahtel kaotsi minna seni, kuni nad piirduvad vaid mõne isendiga, kes võivad hukkuda enne järglaste saamist Isegi ,,tühised" viis protsenti fitness'i eelist (koefitsient 1,05), on evolutsioonilises ajas väga võimas eelis ja viib suure tõenäosusega vastava mutatsiooniga genotüübi fikseerumiseni populatsioonis populatsiooni geenitiigis. Teisisõnu jääb alles vaid üks alleelne variant ning niisugust populatsiooni kutsutakse (selle alleeli suhtes) homosügootseks. Null finess tähendab kohest ja pöördumatut väljasuremist (isendi hukku). Nulliga võrduv finess ei ole mingi imeasi ka inimesel on palju nn ühe geeni haigusi, mille puhul homosügootsus tähendab surma enne reproduktiivsesse ikka jõudmist. Inbriidingu vältimine nt inimahvide puhul kogunisti 30 % finessi langust ühe põlvkonna jooksul
Ja et meil on tegemist lõplike suurustega, siis võib juhtuda ja juhtubki, et üks alleel kaob lõplikult ja pöördumatult populatsiooni geenitiigist - populatsioon muutub selle genotüübi suhtes homosügootseks. Kompuutersimulatsiooniga saadud tulemus on esitatud pildil. Asutajaeffekt (founder effect) - AE Juhusliku valiku erijuhuks on uue populatsiooni teke väikesest arvust asutajatest (minimaalselt üks viljastatud munarakk). Arusaadavalt sisaldub sel juhul selle uue populatsiooni geenitiigis vaid osake algse populatsiooni geenivariantidest. AE on vägagi tavaline nähtus nii inimpopulatsioonides, kui ilmselt ka kõikjal mujal. Üsna tüüpiline on ju näiteks tuua vaid näputäis mingi uue sordi seemneid, külvata nad esimesel aastal väikesele pinnale ja siis edasi juba suurele. Sama juhtub kindlasti ka looduslikult: satub väike arv asutajaid uuele vabale pinnale (inimkonna puhul näiteks alles hiljaaegu (13000 - 30 000 at) koloniseeritud Uus Maailm)
annaabi.ee 
