G-C rikast regiooni, millele järgneb 6 või enam A-T paari (A-d asuvad matriitsahelas). 60. Võrrelge eukarüootsete ja prokarüootsete geenide struktuuri. Eukarüootse RNA transkriptsioonijärgne modifikatsioon. Eukarüoodis: enamasti paiknevad kodeerivate alade – eksonite – vahel mittekodeerivad alad – intronid (geenijärjestused, mis jäävad mRNA koostisesse pärast splaissingut). Intronite sisaldus ja pikkus varieerub geeniti. Intronite pikkus võib varieeruda 50st nukleotiidist tuhandeteni. Prokarüootidel puuduvad intronid ja histoonid. 61. Intronite kõrvaldamine splaissingu teel. Intronite väljalõikamine võib toimuda kolme erineva mehhanismi alusel: 1) tRNA prekursorite puhul teeb katkeid RNA ahelasse spetsiifiline splaissingu endonukleaas ning eksoneid sisaldavad RNA segmendid ühendatakse splaissingu ligaasi abil. 2) Osade rRNA prekursorite ouhul
transkriptsioonikompleksist. 60. Võrrelge eukarüootsete ja prokarüootsete geenide struktuuri. Eukarüootse RNA transkriptsioonijärgne modifikatsioon. Enamasti paiknevad eukarüootsetes geenides kodeerivate alade vahel mittekodeerivad alad, mida nimetatakse introniteks. Neid geenijärjestusi, mis jäävad mRNA koostisesse pärast splaissingut, nimetatakse eksoniteks. Intronite sisaldus ja pikkus varieerub geeniti. Intronite pikkus võib varieeruda 50-st nukleotiidist tuhandeteni. Prokarüootidel puuduvad intronid ja histoonid. Eukarüootses rakus toimub primaarse transkripti, pre-RNA, protsessimine transleeritavaks mRNA molekuliks. Intronid eemaldatakse splaissingu teel. Enne splaissimist lisatakse pre-mRNA-le 5´-otsa 7-metüülguanosiin ja 3´- otsa polü-A järjestus polüA saba, mis on 20-200 nukleotiidi pikk. 61. Intronite kõrvaldamine splaissingu teel.
nukleotiidid asuvad matriitsahelas Rho valgust sõltuva transkriptsiooni korral on terminatsioonijärjestused (samuti G:C-rikkad) pikemad. 60. Võrrelge eukarüootsete ja prokarüootsete geenide struktuuri. Eukarüootse RNA transkriptsioonijärgne modifikatsioon. Eukarüootidel enamasti paiknevad kodeerivate alade – eksonid vahel mittekodeerivad alad – intronid. Intronite sisaldus ja pikkus varieerub geeniti Algsest RNA-st lõigatakse tuumas teatud segmendid välja ja seejärel viiakse lõikusjärgne RNA tsütoplasmasse. 34 Eukarüootide puhul ei ole transkriptsiooni käigus sünteesitud mRNA kohe lõplikult valmis, vaid vajab mitmeid modifikatsioone: 1. CAP struktuur 5’ otsas. Kaitseb mRNAd 5’otsa nukleaaside (lagundamise) eest On seondumiskohaks valkudele 2. PolyA saba 3’ otsas. Sinna seonduvad valgud mid aitavad vältida otste ladungamist ja osalevad mRNA transpordil
dupleksi, kusjuures teine DNA ahel selles piirkonnas oli nähtav eraldi väljaulatuva linguna. Vastavaid struktuure nimetatakse R-lingudeks (R-loop). Erinevalt tsütoplasmast eraldatud mRNA-st oli tuumast eraldatud -globiini RNA puhul DNA ja RNA vaheline hübridisatsioon enamasti täielik. Need katsed viitasid sellele, et algsest RNA-st lõigatakse teatud segmendid välja ja seejärel viiakse lõikusejärgne RNA tsütoplasmasse. Intronite sisaldus ja pikkus varieerub geeniti. Intronite pikkus võib varieeruda 50-st nukleotiidist tuhandeteni. -globiini geeni puhul on leitud kaks intronit, mis eraldavad üksteisest kolme eksoni. Näiteks kollageeni geen on aga ligikaudu 10 korda pikem kui temas sisalduvate eksonite kogupikkus. Seni kõige pikem geen, DMD geen, on leitud inimesel (mutatsioonid selles geenis põhjustavad Duchenne lihasdüstroofiat). DMD geen on 2,5 miljoni nukleotiidi pikkune ja sisaldab 78 intronit. Arvatakse, et mõned
dupleksi, kusjuures teine DNA ahel selles piirkonnas oli nähtav eraldi väljaulatuva linguna. Vastavaid struktuure nimetatakse R-lingudeks (R-loop). Erinevalt tsütoplasmast eraldatud mRNA-st oli tuumast eraldatud -globiini RNA puhul DNA ja RNA vaheline hübridisatsioon enamasti täielik. Need katsed viitasid sellele, et algsest RNA-st lõigatakse teatud segmendid välja ja seejärel viiakse lõikusejärgne RNA tsütoplasmasse. Intronite sisaldus ja pikkus varieerub geeniti. Intronite pikkus võib varieeruda 50-st nukleotiidist tuhandeteni. -globiini geeni puhul on leitud kaks intronit, mis eraldavad üksteisest kolme eksoni. Näiteks kollageeni geen on aga ligikaudu 10 korda pikem kui temas sisalduvate eksonite kogupikkus. Seni kõige pikem geen, DMD geen, on leitud inimesel (mutatsioonid selles geenis põhjustavad Duchenne lihasdüstroofiat). DMD geen on 2,5 miljoni nukleotiidi pikkune ja sisaldab 78 intronit. Arvatakse, et mõned
annaabi.ee 
