inimese tervisele. Kuid nagu on näidanud järgnev pool sajandit, polnud selleks ka ilmselt vajadust. Siiani ei teata täpselt, millised muutused DNA-s ased leidsid. See aga on selgeks saanud, et erinevalt praegusest geenitehnoloogiast võimaldab just klassikaline sordiaretus luua looduses seni mitteleidunud geneetilisi kombinatsioone juhuslik ult kogu genoomis. Enne kui viia mingi olendilt eraldatud geen uude organismi uuritakse selle omadusi põhjalikult. Geenitehnoloogilist sordiaretust on nimetatud ka täppisaretuseks, kuigi lõpptulemus ei pruugi erineda sellest, mida pikema aja jooksul oleks suutnud sordiaretaja. 2003. aasta alguses sooviti Eestis turustada GM-maisi MON 810 seemneid. Keskkonnaministeeriumi juures asuv geenitehnoloogia komisjon leidis maisi olevat ohutu 5 Geneetiliselt muundatud organismid nii inimestele kui ka keskkonnale
katse ja eksituse meetodil. Enne kui viia mingi olendilt eraldatud geen uude organismi, näiteks kultuurtaime, uuritakse selle omadusi põhjalikult. Seepärast on geenitehnoloogilist sordiaretust nimetatud ka täppisaretuseks, kuigi lõpptulemus ei pruugi suurt erineda sellest, mida veidi pikema aja jooksul oleks suutnud sordiaretaja. Kuid GM-taimede kasvatamise pooldajatele tekkis ka kiiresti tugev vastasrind, kes kinnitavad, et geenitehnoloogia abil loodud geenikombinatsioonid kujutavad endast suuri ja enneolematuid ohtusid, erinevalt muul viisil tekkinud või saadud organismidest. GMO-dest