nihke teooriaks (Shifting Balance Theory). Geneetilist varieerumist suurendavad mehhanismid Mutatsioonid Rekombineerumine Iga meie suguraku kromosoom on segu ema ja isa geenidest. Rekombineerumine ongi geenide vahetumine samade lookuste vahel homoloogses kromosoomis. Geenivool (gene flow) Isendite migratsioon ühest populatsioonist teise toob sinna uusi isendeid. Paaritumisel toovad nad populatsiooni genofondi sisse uusi alleele- protsessi nimetataksegi geenivooluks ehk geenisiirdeks. Üksikute väga lähedaste liikide korral toimub ka liikidevaheline hübridisatsioon. Kui hübriidid on viljakad, töötabad nad nagu geenivektorid liigilt liigile. Geenivool kaugete liikide vahel on äärmiselt harv fenomen, kuid seda esineb. Sageli just transposoonide kaudu. Bioloogiline evolutsioon Koostaja: Ülar Sauna Rühm: 26 Tallinna Ehituskool
Mitoosi tulemuseks on kaks identset tütarrakku, mis on mõõtmeltelt poole väiksemad. Mitoosi ülesanded: · Kasvamine · Haavade paranemine Meioosi ehk sugurakkude küpsemise 2 etappi Tänu sellele saavad viljastumisele minevad sugurakud endale poole väiksema ehk haploidse kromosoomistiku. 1. Taandarenemine profaasis homoloogsed kromosoomid liituvad ja vahetavad juhuslikke võrdse pikkusega lõike. Seda nimetatakse ristsiirdeks ehk crossingover'iks ehk geenisiirdeks. Jagunemise lõpuks tekib 2 tütarrakku, mis päriliku info poolest ei ole identsed ja mis sisaldavad liigiomastest rakkudest poole vähem kromosoome, st. neil on haploidne kromosoomistik. 1 2. Jagunemine toimub sarnaselt mitoosiga ja seda nimetatakse võrdjagunemiseks. Lõpptulemuseks on moodustunud ühest lähterakust 4 erinevat tütarrakku, mis on haploidse kromosoomistikuga ja ühekromatiitsete kromosoomidega.
Esimeseks on geenide avaldumise keerukus. See toob kaasa teatud hulga vältimatut juhuslikkust. Teiseks on geenisiire. Geneetilist informatsiooni kandvad elemendid võivad siirduda teistesse organismidesse mitte ainult vertikaalselt (vanematelt lastele), vaid ka horisontaalselt (erinevate organismide vahel). See on looduses loomulikult toimub protsess, kuid ometi leidub tõendeid selle kohta, et geenitehnoloogia suurendab ebastabiilsust ja tendentsi rekombinatsiooniks ning horisontaalseks geenisiirdeks. (Keskkonnaministeerium 2004.) Üks tuntumaid artikleid GM toidu mõjust tervisele on kirjutatud inglise teadlaste A. Puztai ja S. Eweni poolt aastal 1999. Selles artiklis nad tutvustasid tulemusi ja väitsid, et rottide toitmine GM toiduga põhjustas katseloomade siseorganite taandarengu protsessi suurenes kõhunääre, vähenes maksatalitlus. Avastati vähirakkude paljunemist, aju arengupeetust ning immuunsüsteemi nõrgenemist. Hävitav mõju loomadele ei ilmnenud
annaabi.ee 
