1978. aastal tuldi välja inimese insuliiniga. Geeniteraapia Geeniteraapia seisneb enamasti normaalselt talitleva geeni siirdamises raske kahjustusega koe rakkudesse. Tänapäeval on see veel väga noor ja arenemisjärgus ravimeetod, millel on suur tüsistuste risk. Mõnel korral on teraapiale järgnenud surm või pahaloomulise kasvaja areng. Esimene edukaks peetud geenravi operatsioon tehti 1990. a. USA-s kaasasündinu immuunpuudulikkusega lapsele. Siiski tagas see geenisiirdamine üksnes osalise ravi tüdruk vajas edaspidi toetavat ensüümravi. Geeniteraapia Geeniteraapia jaguneb kaheks: 1. Somaatiline geeniteraapia 2. Reproduktiivne (päranduv) geeniteraapia Somaatiline geeniteraapia Ravimiseks siirdatakse tüvirakke otse haigesse koesse, kus nad muunduvad vastava koe rakkudeks asendades kahjustatud rakke. Kuna tüvirakud võivad areneda peaaegu igat tüüpi koe rakkudeks, saab neid edukalt kasutada võitluses haigustega:
· Geeniteraapia katsed inimloodetega on keelatud, kuigi on teada, et loote ravimisel oleks võimalik vältida haige lapse sündimist. Eetilistel, ohutusest ja muudest põhjustest tingituna ei tehta seda praegu sugurakkude peal. · Geeniteraapia on väga kallis protseduur. Geeniteraapia tõhusus · Esimene edukaks peetud geenravi operatsioon tehti 1990. a. USA-s kaasasündinud immuunpuudulikkusega lapsele. Haigus on tingitud ühe ensüümi puudusest. See geenisiirdamine tagas üksines osalise ravi tüdruk edaspidi ka ensüümravi. · Katsetusi on tehtud tuhandeid ning praeguse seisuga on aidanud see pisut üle kümne lapse, kes kõik on olnud kaasasündinud immuunsüsteemi häiretega. Kolmel neist tekkis hiljem vähk. · Senised katsetused siiski näidanud, et geeniravi on olnud võimeline haigustest jagu saama ja et geeniteraapial vähemalt mingil määral on tulevikku. Mõned näited, milliste tõvede vastu on katseid tehtud
vormidega segunenud ning seetõttu ka märgistamatult poelettidel eksponeeritud. Muundatud organismil võib tekkida ökoloogiline eelis ja ta sööb sarnased liigid välja. Ühtlasi suureneb umbrohumürkide kasutamine, mille tulemusel levib looduses rohkem mürkaineid ja tekivad mürgikindlad umbrohud. Kasvab ka surve teatud putukaliikidele, mis mõjutab ökoloogilist tasakaalu. Taimed, kes toodavad ise pestitsiide, eraldavad loodusesse ja toidulauale üha enam toksiine ning geenisiirdamine võib viia horisontaale siirdumiseni ja rekombineerumiseni, millest tulenevalt võivad tekkida uued mikroorganismid ja viiruses, mille mõju on võimatu ennustada. Järelikult on GM taimede tootmine keskkonnaeetika kohalt ebaeetiline. Suurt ohtu näevad GM taimedes mahepõllumajandusega tegelevad põllumehed, sest õietolmu levides saastub ka mahevili. Nii on juhtunud Kanadas, kus kohaliku põllumehe
tähelepanuta, et sellistes kombinatsioonides ja kogustes pole nad varem esinenud. Muundatud organismil võib tekkida ökoloogiline eelis ja ta sööb sarnased liigid välja. Ühtlasi suureneb umbrohumürkide kasutamine, mille tulemusel levib looduses rohkem mürkaineid ja tekivad mürgikindlad umbrohud. Kasvab ka surve teatud putukaliikidele, mis mõjutab ökoloogilist tasakaalu. Taimed, kes toodavad ise pestitsiide, eraldavad loodusesse ja toidulauale üha enam toksiine ning geenisiirdamine võib viia horisontaale siirdumiseni ja rekombineerumiseni, millest tulenevalt võivad tekkida uued mikroorganismid ja viiruses, mille mõju on võimatu ennustada. [8] Euroopas suhtutakse GM- kultuuridesse skeptiliselt, sest mõningate uuringute tulemusel näriliste näol on tähendatud muutusi nende seedeekstraktis ja immuunsüsteemis. On avastatud võimalus, et pärilikult muundatud toidu DNA antakse seedeekstraktis edasi toitu
- Hüpoteesi kontrollimine katsed, vaatlused, ekspriment - Tulemuste analüüs ja järelduste tegemine Uued teaduslikud faktid Tähtsamaid bioloogia alaseid avastusi 1590. a. Vennad Janssenid Esimene mikroskoop 1665. a. R. Hooke raku mõiste 1670. a. Leeuwenhoek bakteri avastaja 1859. a. Ch. Darwin evoulutsiooni õpetus 1826. a. K. E. von Baer imetaja munaraku avastaja 1856. a. G. Mendel pärilikkusseaduste sõnastaja (3 seadust) 1990. a. Esimene geenisiirdamine 1997. a. glooniti esimene imetaja 2001. a. kaardistati inimese genoom (kogu kromosoomistik) 3 Organismi keemiline koostis Keemilised elemendid ja anorgaanilised ühendid organismides Organismide koostisest on leitud 70 80 erinevat elementi. Enamusi väga väheses hulgas ja nende ülesannet ei teata. Elusorganismide talituseks hädavajalik miinimum on 27 keemilist elementi ehk bioelemendid. Jagatakse 3 rühma
annaabi.ee 
