Inimese liigiomases haploidses kromosoomistikus sisalduv geneetiline materjal. 21. Antikeha geenide assambleerimine. - kerge ahela lambdageenide assambleerimine kahest geenisegmendist - kerge ahela kapageenide assambleerimine kolmest geenisegmendist - raske ahela geenide assambleerimine neljast geenisegmendist - varieeruvad ühendamissaidid 22. Kerged ja rasked ahelad. Inimese 22 kromosoomi iga kerge ahela geen assambeeritakse tervest parvest geenisegmentidest tüvirakkude kromosoomides B-lümfotsüütide diferentseerumise käigus. Iga raske ahela geen assambeeritakse tervest parvest geenisegmentidest tüvirakkude 14. kromosoomis B-lümfotsüütide diferentseerumise käigus. 23. Varieeruvad ja konstantsed piirkonnad. Antigeeni-siduvad piirkonnad on varieeruvad piirkonnad. Konstantsed piirkonnad on täpselt samad igas vabas antikehas meie kehas. 24. Varieeruvad ühendamissaidid
füüsikaline kaart 261. Antikeha geenide assembleerimine: a)Kerge ahela lambdageenide assambleerimine kahest geenisegmendist b)Kerge ahela kapageenide assambleerimine kolmest geenisegmendist c)Raske ahela geenide assambleerimine neljast geenisegmendist d)Varieeruvad ühendamissaidid 262. Kerged ja rasked ahelad: Inimese antikehade raskete ahelate geneetiline determinatsioon- iga raske ahela geen assambleeritakse tervest parvest geenisegmentidest inimese tüvirakkude 14. kromosoomis B- lümfotsüütide diferentseerumise käigus; inimese antikehade kergete lambda-ahelate geneetiline determinatsioon- inimese 22. kromosoomi iga kerge ahela geen assambleeritakse tervest parvest geenisegmentidest tüvirakkude kromosoomides B-lümfotsüütide diferentseerumise käigus. 263. Varieeruvad ja konstantsed piirkonnad: kergete ja raskete ahelate osad, V kodeerib N-terminaalset 97 aminohappe
alad, mis on aminohappeliselt järjestuselt identsed sama klassi kuuluvate antikehade piires ning varieeruvad alad, mis on erinevaid antigeenseid determinante (epitoope) äratundvatel antikehade puhul erinevad. Tüvirakkudes, mis diferentseeruvad antikehi tootvateks B-lümfotsüütideks, on kromosoomis palju erinevaid geenisegmente, mida kombineeritakse rekombinatsiooni teel konstantse alaga. Näiteks inimese immunoglobuliini kapa kerget ahelat kodeeriv järjestus koosneb geenisegmentidest V, J ja C. V ja J on 93 varieeruvad, C segment aga konstantne. Kõik geenisegmendid asuvad kromosoomis 2, kuid konkreetset kapa ahelat kodeeriv V-J-C järjestus saadakse alles geenisegmentide liitmise tulemusena. Algselt on kromosoomis 2 üle 300 V-segmendi, viis J-segmenti ning üks C-segment, mis kodeerivad kapa kerge ahela erinevaid osi. Lisaks segmentide kombineerumisele toimub varieeruvas regioonis pärast segmentide
alad, mis on aminohappeliselt järjestuselt identsed sama klassi kuuluvate antikehade piires ning varieeruvad alad, mis on erinevaid antigeenseid determinante (epitoope) äratundvatel antikehade puhul erinevad. Tüvirakkudes, mis diferentseeruvad antikehi tootvateks B-lümfotsüütideks, on kromosoomis palju erinevaid geenisegmente, mida kombineeritakse rekombinatsiooni teel konstantse alaga. Näiteks inimese immunoglobuliini kapa kerget ahelat kodeeriv järjestus koosneb geenisegmentidest V, J ja C. V ja J on varieeruvad, C segment aga konstantne. Kõik geenisegmendid asuvad kromosoomis 2, kuid konkreetset kapa ahelat kodeeriv V-J-C järjestus saadakse alles geenisegmentide liitmise tulemusena. Algselt on kromosoomis 2 üle 300 V-segmendi, viis J-segmenti ning üks C-segment, mis kodeerivad kapa kerge ahela erinevaid osi. Lisaks segmentide kombineerumisele toimub varieeruvas regioonis pärast segmentide assambleerimist kõrge sagedusega mutagenees (somaatiline hüpermutagenees)
annaabi.ee 
