- dorsaalne ektoderm pakseneb (mood neuraalplaat). - neuraalplaat hakkab sisse voltuma, mood neuraalvagu. (+neuraalvallid) - neuraalvallid saavad kokku ja mood epidermise ning neuraaltoru mood täpselt selle alla. Tulevase epidermise ja neuraaltoru vahele jääb neuraalhari. (neuraalvagu sulgub neuraaltoruks) Notochord- sellest areneb seljakeelik; annab signaale, embrüo arenguks vajalik. ANTERIO-POSTERIOORSE TELJE KUJUNEMINE: *Hox- geenid on erin geenisegmentides *Kesk- tagaaju piirkond on tugev signalisatsiooni tsenter. *Eesaju mood otsaju ja vaheaju (sellest areneb silma võrkkest) *vaheajust (Diencephalon) punguvad välja silma vesiikulid. DORSO-VENTRAALSE TELJE KUJUNEMINE: Seljaaju selgmise identiteedi määrab ära epidermis ja kõhtmise notochord e seljakeelik. Seljakeelik ütleb, et arenema peavad motoneuronid. · Kust pärinevad kesknärvisüsteemi rakud (kas tekivad kindlates piirkondades, kus?
B- rakkude proliferatsioonivõime nõrgaks (IL-4, IL-5, IL10). Osad aktiveerunud B- rakud diferentseeruvad plasmarakkudeks ja mälurakkudeks, mis toodavad antikehi. Osades B- rakkudes toimuvad somaatilised hüpermutatsioonid ja isotüübi vahetus. Madala afiinsusega ja autoimmuunse retseptoriga B-rakud surevad. Somaatilise hüpermutatsiooni (viib läbi ensüüm AID) käigus toimuvad muutused antikehade V- regioonides, peamiselt tekivad mutatsioonid neis geenisegmentides, mis kodeerivad CDR3 alasid ja tõstavad antikeha afiinsust antigeeni suhtes. Selle kaudu paraneb oluliselt antikehade afiinsus antigeeniga seondumisel. Isotüübi vahetuse käigus vahetatakse antikeha konstantset regiooni kodeeriv segment. Algul on kõik antikehad IgM konstantse regiooniga, isotüübi vahetamise käigus toimub B- rakus genoomne reorganiseerumine konstantse regiooni kodeerivate geenide piirkonnas. Isotüübi vahetus