Kui jarglasel on kasvoi uksainus dominantne geen, arenevad tal sulisjalad. Polumeersus Polumeersus kui geenide koostoime tuup tahendab geenide uhesuunalist ja kumulatiivset e aditiivset (summeeruvat) toimet uhele ja samale tunnusele. Seda geenitoimet nimetatakse ka polugeensuseks ja aditiivseks polugeensuseks, sest polugeensuse all moistetakse igasugust mitmegeenilist toimet uhele tunnusele. Geenide kumulatiivse ehk aditiivse toime tagajarjel, eriti siis, kui uhele tunnusele mojuvaid geenipaare on palju, pole voimalik eristada tunnuste lahknemisel uksikuid fenotuubiklasse. Selleks, et eristada isendeid uksteisest mone polumeerse tunnuse jargi, ei piisa ainult visuaalsest hinnangust, vaid tunnust tuleb moota ning arvuliselt valjendada, sest piirid kindlate fenotuubivariantide vahel puuduvad. Seeparast nimetatakse neid tunnuseid arvutunnusteks ehk kvantitatiivseteks tunnusteks. Isendid populatsioonis jaotuvad
looma ja bb - 245 looma. Genotüübisagedused arvutame järgmiselt: 257 498 245 d = = 0,257 ; h = = 0,498 ; r = = 0,245 . 1000 1000 1000 Kontroll: 0,257 + 0,498 + 0,245 = 1,000. 3.2.Geeni- ehk alleelisagedus Järglastele ei pärandata mitte terveid genotüüpe (so. geenipaare), vaid üksikalleele. Seepärast on oluline teada, kui suur on ühe või teise alleeli sagedus populatsioonis. Selle järgi võib prognoosida selle alleeli poolt määratava tunnuse ilmnemise sagedust järgnevates põlvkondades. Alleelide sageduse võib hõlpsasti arvutada genotüübisagedusest. Et igal diploidsel isendil on igas lookuses 2 alleeli (mõlemas homoloogses kromosoomis), siis selle lookuse alleelide koguarv on 2 korda suurem loomade arvust populatsioonis (2N)
43 Polümeersus Polümeersus kui geenide koostoime tüüp tähendab geenide ühesuunalist ja kumu- latiivset e aditiivset (summeeruvat) toimet ühele ja samale tunnusele. Seda geenitoimet nimetatakse ka polügeensuseks ja aditiivseks polügeensuseks, sest polügeensuse all mõiste- takse igasugust mitmegeenilist toimet ühele tunnusele. Geenide kumulatiivse ehk aditiivse toime tagajärjel, eriti siis, kui ühele tunnusele mõjuvaid geenipaare on palju, pole võimalik eristada tunnuste lahknemisel üksikuid fenotüübiklasse. Selleks, et eristada isendeid üksteisest mõne polümeerse tunnuse järgi, ei piisa ainult visuaalsest hinnangust, vaid tunnust tuleb mõõta ning arvuliselt väljendada, sest piirid kindlate fenotüübivariantide vahel puuduvad. Seepärast nimetatakse neid tunnuseid arvutunnusteks ehk kvantitatiivseteks tunnusteks. Populatsioonis jaotuvad isendid polü-
annaabi.ee 
