Üleminek haplofaasist diplofaasi toimub viljastumise abil, diplofaasist haplofaasi aga meioosi abil. Haplofaasis on organismi rakkudes igat kromosoomi 1 koopia (1 kahest homoloogsest kromosoomist), diplofaasis aga on rakkudes iga kromosoom esindatud 2 väga lähedase variandi või versioonina (2 homoloogset kromosoomi). Homoloogsed kromosoomid - ühe kromosoomi kaks väga lähedast versiooni, mis sisaldavad samu geenilookusi samas järjestuses. Diploidses rakus kumbki homoloog pärineb eri vanemalt (üks isas- , teine emasvanemalt). Eristatakse 3 eri meioosi tüüpi: sügootne meioos (askomütseedid, basidiomütseedid, paljud vetikad). Meiotsüüdiks on viljastatud munarakk, millest tekivad haploidsed rakud, mis jagunevad edasi mitootiliselt. Sel juhul on organismi elutsüklis prevaleerivaks haplofaas. Teatud arenguetapil haploidsed rakud ühinevad viljastumiseks (näit
kuumašoki valke ja TNF. Erinevad HLA alleelid määravad indiviidi võime immuunvastuseks, vastuvõtu või resistentsuse nakkushaigustele, autoimmuunhaigustele ja allergiatele. Iga inimene saab kummaltki vanemalt ühe HLA geenikompleksi => genoomis on 2 HLA kompleksi, ning HLA geenid avalduvad kodominantselt. St igal indiviidil ekspresseeruvad mõlemad, nii emalt kui ka isalt saadud HLA geeni haplotüübid. Üks HLA kompleks sisaldab mitmeid geenilookusi. I klassi geenide lookus sisaldab klassikaliste A, B, C ja mitteklasikaliste E, F, G, H geenide lookusi. II klassis sisalduvad klassikalised DP, DQ, DR ning mitteklassikalised DM, DO. Iga I ja II klassi HLA geeni lookused on populatsioonis esindatud mitmete alleelsete variatsioonidena, kuna igas geenilookuses sisalduvad veel omakorda erinevad geenid. Seega on HLA polümorfne. S.t, et sel on liigisiseselt palju alleele
annaabi.ee 
