ARTIKLIANALÜÜS Artikkel on ilmunud ajalehes Postimees 18. veebruar 2015. Antud artikli pealkiri on Eesti tippjuhid: juhiks sünnitakse ning autoriks on Marge Tubalkain. Artikli teemaks on juhiks saamine ja juhina püsimine eeldab mingeid kindlaid kaasasündinud isikuomadusi. Pharma Holding OÜ juhatuse liige Kadi Lamboti arvates oleme me kõik kaasa saanud mingi geenikomplekti, on vaid küsimus, kas need avalduvad. Geenidega antavate tunnuste avaldumine sõltub suuresti keskkonnast ehk siis sõltub sellest palju kes su ümber on. Konsultant ja executive coach Riina Varts arvab samuti et juhiks ikka enamasti sünnitakse, sest vaadates suurt viit isikuomadust, mille sündimisega kaasa saab, siis kaks neist on juhi puhul väga olulised: emotsionaalne stabiilsus ja meelekindlus. Väga oluline on juhi eneseteadlikkus, sest kui ta oma piiranguid teab, siis ta saab
16. olelusvõitlus konkureerimine (nt. gepardi ja hüääni võitlus saagi pärast) 17. geenivool geneetilise materjali vahetus populatsiooni või populatsioonide allosade vahel isendite migratsiooni või ristumise teel. (ühe populatsiooni geenid satuvad teise, näiteks tehakse geenisiiret erinevatele kultuurtaimedele, et nende omadusi parandada) 18. kombinatiivne muutlikkus esineb suguliselt paljunevatel organismidel. (nt viljastumine kaks geenikomplekti saavad kokku) 19. suunav valik uute keskkonnatingimuste tõttu tõusevad esile uute tunnustega isendid. Kujunevad uued ja täiustuvad vanad kohastumused. (nt veeimetajatel voolujoonelise kehakuju tekkimine) 20. suguline valik sugupartneri valik mingite isendi kvaliteeti näitavate omaduste alusel. (nt isase paabulinnu saba) 21. kohanemine elu jooksul toimuv reageerimine keskkonnatingimustele. (nt. kassi rasvakihi tekkimine talve saabudes)
moodi, sest nende geneetiline informatsioon pärineb mõlemalt vanemalt. Pärilik info säilitatakse rakutuumas kromosoomides, täpsemalt geenides. Geen on pärilikkuse üksus, mis osaleb ühe või mitme tunnuse määramisel. Joonis. Kromosoom ja geenid 12 13 Meie keha koosneb miljonitest rakkudest. Enamik rakkudest sisaldab terviklikku geenikomplekti. Meil on tuhandeid geene. Geenid asuvad spiraalikujulistes struktuurides, mida kutsutakse kromosoomideks. Enamikus meie rakkudest on 46 kromosoomi, ja me saame nad oma vanematelt, 23 emalt ja 23 isalt. Seega on inimesel 23 paari kromosoome. 22 paari kromosoome, mis on mõlemal sugupoolel ühesugused, nimetatakse autosoomideks. Üks paar kromosoomidest on mehel ja naisel erinevad - sugukromosoomid. Esineb kahte tüüpi sugukromosoome, ühte kutsutakse X kromosoomiks ja teist Y kromosoomiks
4. Uniparentaalne diploidia ja disoomia, vermimine Uniparentaalse diploidia puhul on karüotüüp arvuliselt "normaalne". Sellest hoolimata on normaalne areng häiritud, kuna kõik kromosoomid on pärit samalt vanemalt patoloogiline seisund. Isalt koorioni kartsinoom (platsenta ülivohamine), emalt ovariaalne teratoom (loote rakumass areneb, mõned koed on ülispetsialiseerunud näiteks hambad vormitus rakumassis). Androgeneetilise (ehk isapoolse) geenikomplekti puhul loode põhimõtteliselt puudub ja aborteerub. Günogeneetilise puhul sureb 40 somiidi staadiumis. Uniparentaalne disoomia mõne kromosoomi mõlemad homoloogid ühelt vanemalt Uniparentaalne isodisoomia 1 kromosoomi identsed koopiad on ühelt vanemalt Nt PraderWilli sündroom puuduvad isapoolsed alleelid. Angelmani sündroomi puhul puuduvad emapoolsed alleelid. Gene imprinting - geenide "vermimine" [mõned ema- või isapoolsed alleelid metüleeritakse
annaabi.ee 
