eraldamist. Suurbritannia valitsus andis loa embrüote kloonimiseks juba 2001. aastal ning professor Wilmutile antud luba on alles teine sarnane võimalus. Samas pole Suurbritannias lubatud kloonitud embrüo siirdamine emakasse ehk sellest inimese kasvatamine. Embrüode kloonimise vastu seisavad mitmed religioossed ja abordivastased ühendused, mis peavad kloonimist ebaeetiliseks. Mina arvan, et kloonimine ei ole meie ühiskonnale vajalik.Ma näen kloonimises isegi ohtu.Tekib geenihaigusi mis on kloonitutele isegi surmavad.Isegi kui osa inimesi arvab et see on vajalik ei näe ma selles meie ühiskonnale kasulikku külge.Pigem peaksid just inimesed lähedasemaks saama.Mida rohkem tegeldakse kloonimisega seda rohkem on näha et eemaldutakse.Vähe käiakse väljas.Luuakse vähe suhteid.Karjäär mis ei lase tegelda muude asjadega.Töö neelab kõik vaba aja.Ja nii see laste tegemine jääb soiku.Siinkohal inimesed pöörduvad kohe spermapanga poole
Pärilikud haigused on tingitud mutatsioonidest ehk muutustest raku geneetilises materjalis. Vastavalt ulatusele jagatakse mutatsioonid järgnevalt: *geenmutatsioonid väikesed muutused DNA primaarstruktuuris, mille tulemusena võivad tekkida uued alleelid. *Kromosoommutatsioonid muutused kromosoomide pikkuses ja/või struktuuris. *genoommutatsioonid muutused homoloogiliste kromosoomide arvu kordsuses. Pärilikud haigused jagunevad: 1)Geenihaigused(geenmutatsioonide tagajärjel). Geenihaigusi tekitavad defektsed geenid,kas üks (monogeenne pärilik haigus) või mitu (polügeenne pärilik haigus). Monogeenseid geenhaigusi tuntakse üle 2000, päritavusviisi järgi jaotatakse nad eraldi ning neid ilmneb umbes 1,5% väikelastel. Polügeenseid geenhaigusi on teada mitusada, neist mõnd põeb 10-15% inimestest. Enamiku polügeensete haiguste (suhkrutõbi, lühinägelikkus,reuma, skisofreenia) avaldumist mõjutavad keskkonnariskitegurid, seega on tegemist haiguste päriliku soodumisega.
annaabi.ee 
