aastal ning see jõustus 2001. aastal. Inimgeeniuuringute seadusest tulenevalt asutas Vabariigi Valitsus 2001. aasta 26. märtsil Sihtasutuse Eesti Geenivaramu (EGV), mis kuulub Sotsiaalministeeriumi haldusalasse. AS EGeen (EG) on SA Eesti Geenivaramu poolt 30. aprillil 2001. aastal asutatud aktsiaselts, mis viib ellu Geenivaramu projekti finantsmajanduslikku kontseptsiooni. Tulevikus on just EGeen see organisatsioon, mis hakkab analüüsima pärilikkusainet DNA-d, et koostada geenidoonorite elektroonilised geenikaardid. EGeen International Corporation (EGI) on investoreid koondav organisatsioon, mis loodi 1. mail 2001 aastal ja mis asub Ameerika Ühendriikides Silicon Valley piirkonnas. EGI vastutab investeeringute kaasamise eest, mis EG vahendusel suunatakse EGV-sse Geenivaramu projekti ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks. EGV, EG ja EGI tegevust reguleerib lepingute süsteem, mis on välja töötatud Eesti ja Ameerika seadustest lähtudes. Lepingud allkirjastati 2001
ja sellest tulenev kahju võib olla äraarvamatu. Inimeste privaatsed andmed võivad sattuda valedesse kätesse.[4] Eestis on ilmselt üks viimase aja enim kõneainet pakkunud Geenivaramu projekt, kus paljud kriitikud on tõstatanud küsimuse eetilisuse kohta, kuna kergesti võivad andmed sattuda valedesse kätesse. Geenivaramu andmekogu ei hoita internetiga ühendatud arvutites. See ei käi aga perearstide arvutite kohta, kus hakatakse hoidma geenidoonorite ja nende sugulaste isikuandmeid ning andmeid terviseseisundi, harjumuste, põetud haiguste ja ravimite tarvitamise kohta. Üldjuhul ei kujuta need andmed endast tõesti mingit saladust. Ohtlik on aga nende andmete koondumine ühte kohta. Kui mõni häkker sellistele andmepankadele ligi pääseb, võib nende andmete levitamine siiski kahjustada geenidoonorite huve.[14] Ilmselt võib kokkuvõtvalt öelda, et arvutitehnika ning interneti arenguga peaks
Nii on uute avastuste juures alati ka Eesti spetsialistid. Eesti Geenivaramu projekti edu aitab kaasa mitme teadusharu arengule: inimese geneetika, bio- ja geenitehnoloogia, bioinformaatika, farmakogeneetika, proteoomika. Kes on geenidoonor? Vastavalt Inimgeeniuuringute seadusele on geenidoonor inimene, kes annab vereproovi ja kelle kohta koostatakse terviseseisundi kirjeldus. Eesti Geenivaramu Esimesed geenidoonorid Esimeste geenidoonorite andmed jõudsid Geenivaramusse 2002. aasta oktoobris. Andmekogu, mis suureneb iga päevaga, võimaldab kogutud andmeid teadusuuringutes juba kasutada. Geenidoonor Geenidoonoriks võivad saada kõik inimesed alates 18. eluaastast. Vanuse ülempiiri ei ole, projektis võivad osaleda ka saja-aastased inimesed. Geenivaramu projektis võivad osaleda inimesed sõltumata sellest, mis haigusi nad põevad või on põdenud.
annaabi.ee 
