päevad pärast sündi tekkinud kahjustusest). Põhjusteks võivad olla näiteks reesuskonflikt, raseduse ajal põetud viirusinfektsioon või kasutatud ravimid, alkoholi tarvitamine, suitsetamine, vitamiinide või mineraalainete puudus toidus, ema poolt põetav suguhaigus. Teatud haiguste nagu suhkruhaigus, hüpertoonia, kasvajad, neeru- ja sapikivitõbi jt. tekkes omab tähtsust pärilik eelsoodumus. Tänapäeva uuringud on näidanud nende seost geenidefektiga. Reaktiivsus on organismi võime vastata teatud kindlal viisil nii tavalistele kui haiguslikele ärritajatele. Reaktiivsus on haigustele, eriti nakkuslikele, vastupanuvõime omapära aluseks. Organismi kohastumise seisukohast on see küllaltki oluline omadus. Eristatkse liigispetsiifilist (n. inimese, ahvi, sea, koera) ja individuaalset (üksikute inimeste) reaktiivsust.
funktsiooniga. IgD tase on oluline antikehade puudulikkuse mõningate vormide diferentsiaaldiagnostikas. Geneetilised uuringud on olulised agammaglobulineemia täpsel diagnoosimisel, samuti hüper-IgM-sündroomi diagnostikas. X-liiteline agammaglobulineemia (XLA) Esinemissagedus 1:100 000. Raske antikehade puudulikkuse vorm, avaldub varases eas, enamasti 1. eluaastal, kui emalt saadud IgG tase on langenud. XLA tekkimine on seotud geenidefektiga, mis lokaliseerub X-kromosoomi pikal õlal. Põhjuseks on mutatsioonid tsütoplasma türosiinkinaasis (Btk ehk Brutoni türosiinkinaas). Nimetatud defekti tõttu ei diferentseeru pre-B-lümfotsüüdid küpseteks B- lümfotsüütideks. XLA-le on iseloomulikud retsidiveeruvad, peamiselt bakteriaalsed infektsioonid, mis ilmnevad 5.-6. elukuul. Haigete tüümus on iseärasusteta, lümfoidne kude aga puudulikult arenenud. Vaktsineerimise tagajärjel ei moodustu antikehi
annaabi.ee 
