c) Geneetiline stohhastika Muutused populatsiooni geneetilises koosseisus Millist infot koondavad populatsioonide elutabelid ja mis on nende eesmärk? Geneetilise mitmekesisuse olemus, tähtsus, seda mõjutavad tegurid - Geneetiline mitmekesisus on oluline muutuvate keskkonnatingimustega kohanemiseks - Geneetilise mitmekesisuse vähenemine on (enamasti) seotud paljunemisedukuse vähenemisega Populatsiooni geneetiline vaesus tähendab enamasti väiksemat elujõulisust - Vähem erinevaid geenialleele ja heterosügoote, kahjulike alleelide kuhjumine homosügootsetes isendites - Suurem suremus, vähenenud paljunemisvõime ja –edukus - Väheneb populatsiooni vastupanuvõime keskkonna muutustele (kuna isendid on üksteisele sarnasemad, siis reageerivad ka muutustele sarnasemalt). Kuidas võiks geneetilist mitmekesisust säilitada/suurendada? • Vältida populatsioonide ja nende elupaikade killustumist ja isolatsiooni teket • Kaitsta piisaval hulgal populatsioone
jm tunnuste poolest. Teiste sõnadega, neil esineb muutlikkus. Osa sellest muutlikkusest on päritav. Järglased sarnanevad suure tõenäosusega rohkem oma bioloogiliste vanematega kui muude liigikaaslastega. Päritavus on seotud geenidega, mis kannavad endas "retsepti" isendite fenotüübiliste tunnuste kujunemiseks ja kanduvad sugurakkudega vanematelt järglastele. Üht ja sama tunnuse kujunemist võivad määrata ühe ja sama geeni erinevad variandid ehk alleelid. Erinevaid geenialleele kandvad isendid harilikult erinevad üksteisest selle tunnuse osas. Näiteks võib mingi geeni alleel 'A' põhjustada liblikatel tumedat, alleel 'B' aga heledat värvust. Oletame, et mingit tunnust määravad geenialleelid 'A' ja 'B'. Kui alleeli 'A' kandvad isendid on elu jooksul bioloogilises mõttes niisama edukad (jätavad endast niisama palju järglasi) kui alleeli 'B' kandvad isendid, siis nende alleelide esinemissagedused populatsioonis ei muutu.