Töö eesmärgiks oli segu erinevate komponentide lahutamine. Selleks kasutasin kromatograafilist meetodit segu komponentide lahutamise meetod, mis põhineb nende erineval jaotumisel liikuva (= mobiilse) ja liikumatu (=statsionaarse) faasi vahel. Kromatograafilise protsessi realiseerisin kinnises süsteemis kolonnis (kolonnkromatograafia). Kromatograafia liigina kasutasin geelkromatograafiat selle meetoditest omakorda kasutasin kõige tuntumat ehk geelfiltratsiooni, meetodit tuntakse ka molekulaarsõelte, aga samuti eksklusioonkromatograafia nime all. See on ainete lahutamise, puhastamise ja analüüsi meetod, mis baseerub segus olevate ainete molekulmasside erinevusele. Lahuses sisalduvad erineva molekulmassiga ained liiguvad läbi peeneteralise, võimalikult ühesuguse poorsusega geeli erineva kiirusega.
Teades puhta valgu eriaktiivsust saame jälgida valgu preparatsiooni puhtust. Kui puhastame valgu, siis saame erinevate etappide järgi määrata valgu kontsi lahuses ja selle järgi määrata eriaktiivsust ja seda kõrvutades puhta valgu eriaktiivsusega, siis saame puhtuse % ehk puhtuse astme. Ntx: 100kDa on 100 000g/mol=100 000 mg/mmol=100mg/umol Q Sefaroosi maatriks, mis kannab pos laengut, anioonvahetus. Sefakrüül on suuruse järgi lahutamine. Geelfiltratsiooni miinuseks on see, et ruumala läheb suuremaks, valgulahus lahjeneb see on alati negatiivne. Valku tahetakse saada ikka kontsentreeritult. Valgu puhastamisel mida rohkem etappe, mida vaja teha, seda halvem, sest vigu võib teha rohkem. Ioonvahetuseks peab olema valk õiges puhvris (samas, millega kolonn on tasakaalustatud). Iga ioonvahetuse ette käib puhvrivahetus. Suuruse järgi lahutamiseks on vajalik, et lahused oleks kontsentreeritud vms. Ensüümkineetika mõõtmine
annaabi.ee 
