EI hõlmab erinevates uurimisvaldkondades loodud informatsiooni: (molekulaarne) süstemaatika, evolutsioonibioloogia, populatsioonibioloogia, käitumisteadused, sünökoloogia jm. EI on osa bioloogilisest informaatikast, mis asetseb keskkonnainformaatika ja bioinformaatika (genoomika ja proteoomika) vahel ning kattub nendega osaliselt. EI moodustab bioloogiateaduste üldise infosüsteemi skeleti. Standardid TDWG - Taxonomic Database Working Group GBIF - Global Biodiversity Information Facility DNA triipkood: uus metoodika, mis kasutab kokkulepitud nn. standardgeeni lühikest DNA järjestust liikide molekulaarseks määramiseks. Liikide määramiseks mõeldud uus globaalne standard. The Consortium for the Barcode of Life (CBOL) - rahvusvaheline initsiatiiv liikide määramiseks mõeldud globaalse standardi arendamiseks. The European Consortium for the Barcode of Life (ECBOL) - rahvusvaheline initsiatiiv liikide
Haapsalu 79 linnuliigiga. Kokku märgati üle Eesti 118 linnuliiki, mis 2014. aastal on 13. aasta jooksul kõige parem tulemus olnud. Varajase kevade tõttu nähti erakordselt palju linavästrikke, sookurgi ja valgeid toonekurgi. (”Aktuaalne kaamera”, 2014) 1.7. Elurikkuse portaal Eestis tehtud linnuvaatlused ning nutirakendusega „Minu loodusheli” salvestatud helivaatlused jõuavad nüüdsest ka maailma elurikkuse andmeportaali The Global Biodiversity Information Facility (GBIF – ingl. k). GBIF portaalis on Ida-Euroopast ja Baltimaadest pärit infot vähe, seega on Eestis kogutud andmed väga olulised selle lünga täitmiseks. Kuna meil on väga populaarne just ornitoloogia, siis on edaspidi GBIFi andmebaasis suur hulk linnuvaatlusi Eestist. Väärtuslikud on ka äpiga „Minu loodusheli” kogutud andmed, sest iga vaatlusega kaasneb helifail ja neid on võimalik hiljem üle kontrollida. Eesti edukaim linnuvaalteja sai kokku 281 eri liiki.
annaabi.ee 
