ka vanematel. Enim jäi mulle meelde Tallinna Muusikakeskkooli õpilane Hains Tooming, kes käsitses viiulit minu arvates kõige paremini. Oli näha, et noormees elas väga oma esitusse sisse ning mängis kogu hingega. Väga raske on otsest lemmikut valida, sest kõik esitlused olid omamoodi erilised ning meeldejäävad. Kuid üks kõige meeldejäävamaid laule oli minu jaoks J. S. Bach’i teos „Loure ja Gavotte“. Tegu on klassikalises stiilis teosega. Esituse tase oli väga hea, tehnika oli veatu. Antud teos haaras mind endasse ning viis minu mõtted tagasi lapsepõlve. See tõi minus kohati kurbe emotsioone, kuid samas meenutas ka häid aegu. Antud teos sobis ideaalselt selle kontserdi konteksti. Varasemalt ei ole ma taolisel kontserdil käinud. Olen väga rahul, et just seal ühe toreda õhtu veetsin. Laiendasin veelgi oma silmaringi klassikalise muusika seas ning emotsioonid on positiivsed
süitisid ja pühamuusikat. Kuna ta oli barokki aja helilooja, siis ka tema kasutas palju Basso Contioun'si . Lully kasutas oma ooperites libretosid, mis olid enamasti kirjutatud Philippe Quinault'I poolt. Koostöös Moliere'ga lõid nad uue muusika zanri komöödiaballetti. 4 ooper "Isis" ooper " Roland" ballet "Les plaisirs " komöödiaballett ""Les facheux" "Exaudiat Te Dominus" instrumental "Gavotte en rondeau" 2.3 Huvitavad faktid Oma eluajal oli ta kõige edukam muusik nii võimult kui ka rahaliselt. Pärast tema surma jäi temast järele tema kuus last, naine ja vara, mille väärtuseks hinnati umbes 8000000 livre't , mis on 500 korda rohkem kui tavalise õukonnamuusiku aastapalk. 1661. aastal nimetati ta muusika inspektoriks ja järgneval aastal kuningliku pere muusika meistriks. Tema ooperid on nii pikad, et peaaegu kunagi ei esitata neid tänapäeval täisversioonis
Aeg ajalt muutus mäng nii kiireks, et me ei kujutanud ette, kuidas nii mängida võib. Lõpu poole hakkas teos aeglustuma ning mäng muutus vaevalt kuuldavaks, siis hakkas järjest hoogsaks minema. Lõpp oli väga järsk. See oli esimese osa viimane teos, millele järgnes vaheaeg.Vaheaeg venis, tahtsime juba kuulata järgmist esinejat. See oli peaaegu minu vanune noormees Dmitri Omeltsak. Esimene teos, mida ta esitas oli Johann Sebastian Bachi Gavotte en rondeau Viiulipartiitast nr. 3. Kohe oli tunda, et see on barokkmuusika. Ta algas suhteliselt kiiresti, meloodias oli mitmeid kaunistusi, nagu barokile iseloomulik. Meenutas õukonnapalli, kus naised on uhketes kleitides ja mehed ilustes kostüümides. Meloodoodia oli muhteliselt muutumatu, mõnikord läks veelgi kiiremaks. See teos meeldis mulle. Järgmisena kuulasime Sergei Rudnevi Vene rahvalaulutöötlust ,,A, " ("Ah, tõ kalinuska"). See oli üks nukramaid minu arvates
annaabi.ee 
