Aastal 1769 soostus Louis XV Austria lepinguga. Pärast abielu lepingu allkirjastamist tõdes Theressia, et tema tütar ei tunne hästi prantsuse keelt ega kombeid ning selleks palgati eraõpetajad, kes õpetasid Mariele prantslaste kombeid. 16.mail 1770, kui Marie oli 14-aastane, peeti pulmad. Marie Antoniette ei huvitanud poliitika. Tema ema saadik krahv Mercyd`Argeneau, kes saadeti Marie järele luurama, kandis ette, et Marie on sügavas depressioonis ega ürita teha midagi, et Austria mõju maksma panna. Louis-Auguste`i ja Marie Antoniette elu muutus, kui 10.mail 1774 suri kuningas Louis XV rõugetesse. Õukondlased vandusid truudust uuele kuningale Louis XVI-le ja kuningannale Marie Antonittele, kes oli sel ajal 19-aastane. Marie Antoniette külastas markeeritult Priisi ooperiball. Troonil olles elas ta luksuslikku elu: ostis riideid, teemante ja võttis osa ka õnnemängudest. Marie ja Louis XVI esimene laps sündis 19
inimese ja saadud informatsiooni töödelda enese jaoks justkui esimest korda kuuldut, siis on see fenomenoloogiline lähenemine konkreetse isiku haigusele. 2) Depressioonil on hulganisti erinevaid väljundeid. Depressioon kaotab lühidalt kokkuvõttes igasugused emotsioonid. Inimene ei suuda tunda rõõmu, uudishimu ning sageli laialt levinud arvamusele, et depressioon on kurbus, ei suuda inimene väga sügavas depressioonis isegi seda tunda, kuna depressiivse inimese elus üldjuhul ei toimu mitte midagi sellist, mis võiks tundeid esile kutsuda. Depressioon ei ole vaid mentaalne seisund, vaid hõlmab ka kogu füüsilist keha. See tähendab, et depressioonis olles, tunneb inimene end füüsiliselt väsinuna nagu tahaks vaid magada ja voodis olla, iga väikseim füüsiline aktiivsus paneb tundma, et ei jaksa ja pigem soovitakse olla nn mugavustsoonis. Sellele järgneb sageli ka kaalu tõus või langus
SISSEJUHATUS Uurimistöö on teostatud majanduspoliitika aine raames ning autor valis uurimistöö teema seoses eelnevalt sõnastatud paradoksiga, mida teostati majanduspoliitika aines. Autori poolt sõnastatud paradoks kõlas järgnevalt: „Miks oodatav eluiga Lõuna-Koreas suureneb prognoositavalt 2030. aastaks maailma kõige suurimaks (naiste oodatav eluiga 90. a., meeste oodatav eluiga 84. a.), kuigi peaaegu pooled üle 65-aastased Lõuna Korea kodanikud elavad sügavas vaesuses OECD andmetele põhinedes.“ Uurimistöö teostamiseks ning tulemuste leidmiseks püstitati järgnev uurimisküsimus: Kuidas on seotud riigi oodatav eluiga ja riigi üle 65-aastaste inimeste vaesuses elamise olukord? Uurimistöö eesmärgiks on põhjalikult uurida oodatava eluea muutumise põhjuseid ja tuleviku näitajaid, anda ülevaade vaesuse levikust üle 65-aastaste inimeste seas ning analüüsida, kuidas on seotud oodatav eluiga ja eakate inimeste vaesus.