Kui aga rääkida lihtsalt portaalides suhtlemisest ja kommentaaride lugemisest, siis sellega tegeles vähemalt paaril korral nädalas ja paaril korral aastas võrdne kogus ehk 34% naistest. 4 3. Lapseootus ja pereelu Sageli ei ole lapseootus ja emakssaamine noore naise esmane prioriteet. Põhjusi selleks on mitmeid: ühiskonna surve ja eelarvamused, hariduse ja karjääri tähtsustamine, sotsiaalsed ja majanduslikud võimalused. Gauntlett (2002) ütleb, et naiselikkus ei pea kindlasti tähendama ,,naiseks olemist", pigem on see stereotüüp naise rollist minevikus. Ta lisab, et praegu tahavad peaaegu kõik, et noor naine oleks edukas, nii et traditsioonilised naiselikkuse omadused- passiivsus, suletus, eeldus et meeste ja võimu esindajatel on arvatavasti õigus ja et naistel mitte-on seega ülearused. Nagu eelnevalt mainitud, levib sageli arvamus, et naine peab valima pere ja karjääri vahel. Ema
" Need inimesed olid kellamängu õppinud eelmisest rühmast ühe aasta võrra rohkem, ehk siis 6 aastat. Esimene lugu oli väga ilus. Külmajudinad ajas lausa peale. Ka teine lugu, mis nad esitasid, tuli neil väga hästi välja. Ei olnud kuulda midagi sellist, et keegi oleks natuke maha jäänud, ette läinud või valet nooti mänginud. Kord oli tüdrukute ansambli käes. Pärast järjekordse laste järjejutu kuulamist hakkasid nad mängima. Nemad esitasid viis teost: H.J. Gauntlett´i ,,Kord Taaveti linnas," D. Rose´i ,,Holiday For Strings," P.McKleen´i ,,Õnnistus," saksa rahvaviis ,,Mängutoos" ja A.L. Webber´i ,,Memory." Esimene lugu meeldis mulle endalegi imestuseks hämmastavalt palju. Varieerusid pehmemad toonid teravamatega. Teine lugu tekitas mõnusa talvetunde. Taustaks oli vahepeal saanisõidu rütmiga muusika. Kolmas lugu seevastu oli väga rahulik ja meloodiline. Viimane pala,
annaabi.ee 
