mõju. Vähenes Suurbritannia rahvusvaheline tähtsus. Kunagisest metropolist sai üks Euroopa riik teiste seas. Säilis kaheparteisüsteem kord võimul konservatiivid, kord leiboristid. Esimesena võimul leiboristid, kes asusid tegema vasakpoolseid reforme: riigistasid osa tööstust, laiendasid sotsiaalhooldussüsteemi. 1951 konservatiivid üritasid SBR rahvusvahelist positsiooni taastada (8). 2.4 Prantsusmaa Charles de Gaule moodustas 1944 aastal Ajutise Valitsuse. Valitsesid tugevad pahempoolsed meeleolud, esimestel valimistel said palju hääli ka kommunistid. 1946 koostatud põhiseaduse kohaselt sai Prantsusmaast parlamentaarne vabariik. De Gaulle oli selle põhiseaduse vastu: 12 aasta jooksul vahetus Pariisis 22 valitsust. Võimule said tsentristlikud erakonnad, kes olid nii kommunistide kui De Gaulle'i vastu, ent ei suutnud ka ise riiki tõhusalt juhtida.1947 aastal keeldusid teised erakonnad koostööst
1982. aastast, alates Kristlike-Liberaalide võimule tulekust, kehtestati uuesti vabamajanduse põhimõtted. Kantserliks oli sellel ajal Helmut Kohl. Uus tööpuuduse laine põhjustas neofasistide ülestõuse. 4.1.2 VÄLISPOLIITIKA 1949-1963 kantselriks oli Adenauer. Saksamaa okupatsiooni tsoonid pidid ühendatama ning SDV- d ei tohtinud teise driigid tunnustada. Suhteid püüti arendada Prantsusmaaga, mille presidendiks oli de Gaule. 1954 sõlmiti Pariisi kokkulepped, mis jõustusid 1955. Sellega kaotati lääne-saksamaal okupatisooni tsoonid. SLV võeti NATO-sse. SLV sai oma armee - Bundeswehri. 1955 - Halsteini doktriin - SLV lubas lõpetada suhted kõigi riikidega, kes tunnustavad SDV-d, välja arvatud NL. SLV ja SDV suhted olid eriti halvad 1961. 1966 - välisministriks ja 1969 kantseriks sai Willi Brandt - teostas uut ida-poliitikat. Selle tähtsamad lepingud: 1970 - idalepingud Nõukogude Liidu ja Poolaga
annaabi.ee 
