nõdrameelne. Ta kaotas küll vahel enesevalitsemise ja ta mõte ei töötanud alati korralikult, kuid on säilinud arvukalt kirju, kus on palju arukaid mõtteid, tervet loogikat ja entusiasmi. Suurt osa tema elus ja loomingus mängis tutvus ja sõprus Paul Gauguiniga. 1988 aastal elasid ja töötasid nad koos Arles' ning vaidlesid alatasa ägedasti. Vaidlusi põhjustas erinev suhtumine mineviku ja kaasaja kunsnikesse. Van Goghi eeskujudeks olid Rousseau ja Daumier, Gauguinil aga Raffael, Ingres ja Degas. Kumbki ei sallinud teise arvamust. Pärast üht niisugust vaidlust lõikas van Gogh endal kõrva ära, Gauguin aga pidi pakku jooksma sõbra eest, kes ajas teda tänaval taga, habemenuga käes. Hommikul ärkas van Gogh valu pärast ega mäletanud juhtunut. Maalis "Autoportree kinniseotud kõrvaga" (1889). Oma eluajal leidis ostja vaid ühele maalile, milleks oli "Punased viinamarjaväljad Arles'is" Pärast ravi vaimuhaiglas, laskis van Gogh enast maha.
Vabal ajal hakkas järjest rohkem ka ise maalima. Ta jäi ilma töökohast ja see ajendas Gauguini täielikult kunstile pühenduma. Ebakõla tõttu abikaasa vanematega jookseb Gauguini suhe karile ja kunstnik lahkub perekonna juurest. Majanduslik olukord on samuti kehv. Gauguin sõitis Bretagnesse, kus ammutab inspiratsiooni kohalikust rahvakunstist. Siin maalib ta stseene talurahva elust ja püüab leida uut väljendusviisi maalikunstis. Ta lihtsustab kontuuri ja kompositsiooni. Gauguinil kujuneb välja kunstnikest sõpruskond. Koos Vincent van Goghiga sõidab Gauguin Lõuna-Prantsusmaale Arlesi linna, kus töötavad koos, kuid ei mõjuta teineteise loomingut. Koostöö katkes, kui van Gogh üritas Gauguini tappa. Seejärel peatub Gauguin lühiajaliselt mitmel pool Prantsusmaal ja läheb lõpuks Tahitile, et ellu viia kauaaegne unistus ateljeest troopikas. Tahitil elab kunstnik kui pärismaalane. Siin, eksootilise ümbruse ja talle uudse kultuuri mõju
annaabi.ee 
