· Laulupeod innustasid eestlasi laule kirjutama ja neid avaldama · Eesti laulude osakaal suurenes igal peo kavas · Soomlaste esimene üldlaulupidu toimus 1884 Jyväskyläs, kus lauldi ja eesti autorite laule Aleksander Saebelmann-Kunileid (1845-1875) · Andekas helilooja, organist, koolmeister · Rahvusliku koorimuusika rajaja · Sündis köstri perekonnas; Valka õpetajate seminar · Õpetas Paistus, Valka seminaris, Peterburis, Gatsina eesti koolis; Kolppana seminaris · Süveneva tuberkoloosi tõttu lõunasse Poltaavasse. · Osales I üldlaulupeo ettevalmistamisel (2 laulu!) · Teadaolev looming 5 algupärast laulu ja 10 rahvaviisiseadet on säilinud tänu Jakobsoni laulikutele. · "Sind surmani", "Mu isamaa on minu arm", · "Mu isamaa nad olid matnud"; "Süda tuksub" · Värvikas harmoonia; uus kvaliteet tolleaegses koorilaulurepertuaaris Friedrich August Saebelmann (1851-1911)
Peatükk on ka jaotatud kolmeks alapeatükiks: esimene kirjeldab lapsepõlve, teine kooliaega ja kolmas tema tööd ja oma peret. Uurimustöö neljandas peatükis kirjeldan oma elulugu. See peatükk on jaotatud kaheks: esimeses kirjeldan oma koolieelset lapsepõlve ja teises kooliaega. Viimases peatükkis võrdlen enda, isa ja vanaema lapsepõlve ja kooliaega tuues välja sarnasusi ja erinevusi. Minu vanaema Erna Lebreht on sündinud 29. märtsil 1935. aastal Hansu talus Kuremaa külas Gatsina rajoonis Leningradi oblastis Venemaal. Ta oli lapseeas väga tagasihoidlik. Siis kui vanaema oli just kooli minemas, suri tema ema Ida. Lisaks ühe kuu pärast küüditati sakslaste poolt neid Eestisse. Minu vanaema õppis Eestis kahes koolis. Algul Jõhvi algkoolis, hiljem Jõhvi põhikoolis. Tal olid terve kooliaja vältel hinded head. Hiljem läks ta tööle ETKVLi raamatupidajaks. Ta sai mitmel aastal järjest ametikõrgendust, aga kui ehituskontor likvideeriti tuli ta Võrru elama
2) Eesti aladest saab tööstuslikult kiiresti arenev piirkond 3) töölised hakkavad võitlema oma õiguste eest ( 1905.a revolutsioon- tööliste võitluse kulminatsioon) Muutused: 1) linnastumine 2) põllumajanduse kõrval tekkis uus majandusharu e. Tööstulik tootmine 3) töölisliikumise teke, võitlevad poliitiliste õiguste eest Raudteed ja kaubanduse areng I raudtee Eestis avati 5.nov. 1870a. Paldiski-Tallinn-Narva-Gatsina lõigul, mis samal aastal ühendati Peterburi- Varssavi raudteega. 20.saj alguseks kõigil Eesti linnadel (v.a Kuressaare) raudteeühendus.Raudtee rajamine mõjutas tööstust, põllumajandust, kaubandust, asustust, inimestevahelist läbikäimist. Peamine väljaveosadam oli Pärnu, mille kaudu tarniti maailmaturgudele vilja, lina ja puitu. Linnastumine 1862.a elas Eesti linnades kokku 62 000, sajandi lõpul juba 181 000 inimest. 20.saj alguseks oli 12 linna Eestis. 19
annaabi.ee 
