Imetajad ehk mammaalid (Mammalia) on kõrgeima arenguastmega selgroogsed. Kõik imetajad toidavad oma poegi piimanäärmete nõrega - emapiimaga. Imetajad põlvnevad Permi ajastul elanud teriodontidest ehk loomahambulistest. Vanimate imetajate hulgiköbruliste (Multituberculata) kivistised on leitud Ülem-Triiase kihtidest (joonis 2). Esimesed imetajad olid väikesed, peamiselt putukatest toituvad ööloomad. Teod ehk kõhtjalgsed ehk gastropoodid (Gastropoda) on meres, magevees ja maismaal elavad ühtse lubikojaga limused (fotod 2-4). Tigude keha koosneb peast, jalast ja sisusekotist, mis asetseb spiraalses, harvemini mütsi- või napakujulises kojas. Neogeen Neogeenis jätkusid juba Paleogeenis alanud kontinentide kokkupõrked, mille tulemusena moodustusid sellised kõrged mäeahelikud nagu Alpid, Himaalaja, Kaljumäed, Kaukasus jt. Neogeeni kliima hakkas külmenema, muutudes sesoonsemaks. Ajastu lõpus hakkasid tekkima
Peale Devonit ei tõusnud rüükalad enam kunagi juhtivale kohale ning ka paksukojaliste nautiloidide arvukus vähenes. Brahhiopoodid, eriti produktiidid, saavutasid Karbonis juhtiva ökoloogilise rolli. Mõned liikumatud produktiidid kasutasid oma ogasid enda kinnitamiseks või toetamiseks; ühel Permi produktiidide grupil arenes välja koonusekujuline koda, mis oli ogade abil kinnitatud rifi külge. Sarnaselt brahhiopoodidele, jätkasid oma õitsengut ka settesse uuristuvad karbid ja gastropoodid. Krinoidid - merepõhja kinnituvad filtraatorid - olid mitmekesiseimalt esindatud Karboni ajastul, moodustades merepõhjas aasasid. Nende osakestest moodustusid ulatuslikud lubjakivid. Karboni lubjakivide moodustumisele aitasid kaasa pitsilised sammalloomad ja fusuliniidforaminifeerid, kes evolutsioneerusid ja mitmekesistusid kiiresti. Pitsilised sammalloomad olid plaatjad, koloniaalselt elavad filtraatorid, kelle osakestest moodustusid lubjakivid, samuti olid need riffide moodustajateks.
annaabi.ee 
