Stress mõjutab meie immuunsüsteemi nõrkuse poole ja nii olema me stressi mõju all olles haigustele vastuvõtlikumad. See suurendab riski jääda vähi või mõne muu raskesti ravitava tõve haigeks. Paljudele haigustele aitab stress tugevasti kaasa. Sellisteks haigusteks on paljud südame ja veresoonkonna haigused (kõrgvererõhutõbi, neeruhaigused, arteriskleroos). Viimasel ajal on lisandunud veel krooniline nimmevalu, gastriidid, migreen, külmavillid, nõgestõbi ja haavandid. Paljudes maailmaosades, kus stress ei ole loomulikuks elu osaks on sellised haigused väga vähe levinud. Kõrge vererõhu teke on otseselt seotud stressiga, sest stressi tõttu kasvab kolesterooli sisaldus veres ja kõrge kolesterooli tase tekitab omakorda kõrge vererõhu. Suurest osast nendest haigustest võib hoiduda õppides oma stressi üle kontrolli. Hoides stressi kontrolli all saame parandada oma elu kvaliteeti ja ka kvantiteeti.
und võib tuua selle halvema omandatuseni. Viimane söögikord peab olema mitte hiljem kui 3-4 tundi enne und. Kuid paljudele on kasulik 1-2 tundi enne und juua klaas piima, keefiri või teed küpsise või leivaga. Õige toitumisreziim soodustab inimese töövõimet ja on üks kõige olulisematest tingimustest seedeelundkonna normaalseks tööks. Sellised haigused nagu gastriidid, mao haavandid, kroonilised jämesoolepõletikud on tihti vale toitumise või selle reziimi puudumise tulemuseks. Ratsionaalse toitumise organiseerimisel on oluline arvestada, et toidu söömine peab jätma külluse tunde. See on saavutatav tingimusel, et toidu söömise momendiks tekkib söögiisu ning pärast seda küllastuse tunne teatud ajaperioodiks. Küllastuse tunne oleneb paljudest põhjustest:
annaabi.ee 
