kaudu. Hormoonid avastati algselt seedetraktist. Inglise füsioloogid W. M. Bayliss ja E. H. Starling avastasid sekretiini toime. Eksperimendis leidsid nad, et koerte kaksteistsõrmiku limaskestast valmistatud ekstrakt põhjustab verre süstituna intensiivset kõhunäärme sekretsiooni(eritumist). 1905 võeti Starlingi ettepanekul kasutusele hormooni mõiste. Maosekretsiooni keemilisest mehhanismist kirjutas esimese ülevaate J. S. Edkins 1905 aastal ja kasutas sõna gastiin. Aastal 1928 kirjeldasid A. C. Ivy ja E. Oldberg hormooni, mis stimuleerib sapipõie tühjenemist. Selle nimetasid nad koletsüstokiniiniks. 1943 leidsid A. A. Harper ja H. S. Raper, et kaksteistsõrmiku limaskest sisaldab pankrease ensüümide sekretsiooni stimuleerijat ja nimetasid selle aine pankreosümiiniks. Alles siis kui J. E. Jorpes'i ja Viktor Muti laboris saadi 1966 aastal nende ainete puhasekstraktid ja identifitseeriti nende aminohappeline koostis, selgus et tegu on sama ainega
kaudu. Hormoonid avastati algselt seedetraktist. Inglise füsioloogid W. M. Bayliss ja E. H. Starling avastasid sekretiini toime. Eksperimendis leidsid nad, et koerte kaksteistsõrmiku limaskestast valmistatud ekstrakt põhjustab verre süstituna intensiivset kõhunäärme sekretsiooni(eritumist). 1905 võeti Starlingi ettepanekul kasutusele hormooni mõiste. Maosekretsiooni keemilisest mehhanismist kirjutas esimese ülevaate J. S. Edkins 1905 aastal ja kasutas sõna gastiin. Aastal 1928 kirjeldasid A. C. Ivy ja E. Oldberg hormooni, mis stimuleerib sapipõie tühjenemist. Selle nimetasid nad koletsüstokiniiniks. 1943 leidsid A. A. Harper ja H. S. Raper, et kaksteistsõrmiku limaskest sisaldab pankrease ensüümide sekretsiooni stimuleerijat ja nimetasid selle aine pankreosümiiniks. Alles siis kui J. E. Jorpes'i ja Viktor Muti laboris saadi 1966 aastal nende ainete puhasekstraktid ja identifitseeriti nende aminohappeline koostis, selgus et tegu on sama ainega